Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.
Mõned iseloomulikud jooned on järgmised:
- täiskasvanud taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine;
- taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ja tugifunktsiooni;
- kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm;
- taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks).
- Lisaks tsentraalvakuoolile võib taimerakus leiduda ka teisi väiksemaid vakuoole, mis aitavad tagada normaalset siserõhu ning sisaldavad mitmesuguseid aineid, näiteks aroomaineid ja mürkaineid.
Rakkude välismõõtmete järgi jaotatakse neid kaheks: parenhüümsed ja prosenhüümsed rakud. Esimestel on välismõõtmed igas suunas sarnased, teistel ületab aga pikkus märgatavalt laiust.
