Tehiskivi on looduslikest materjalidest tööstuslikult toodetud kivi. Põhikomponentideks on tsement, liiv ja täitematerjal, milleks on looduslik kivim. Tehiskive kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja tööstustes.[1] Tehiskive kasutatakse sisekujunduses, sest nende pind on siledam ja ühtlasem kui looduslikul kivil. Omapärasema välimuse saamiseks lisatakse pigmenti. Kõige levinum tehiskivi sisekujunduses on tööstuslik marmor. Sisekujunduses kasutatavaid tehiskive nimetatakse komposiitkivideks või harvemal juhul kunstkiviks.

Valatud kivi
Coade kivi ehituses

Eelised ja puudused

Tehiskivi eelised võrreldes loodusliku kiviga on:  

Samas esineb tehiskividel mitmeid puudusi:

Terratso kivi Hollywoodi kuulsuste alleel
Pressitud kvarts tööpindadeks

Tootmine

Mõningatel kivimitel, näiteks marmoril, on keerulisem tootmisprotsess:

Ajalugu

Tehiskive hakati valmistama 18. sajandil ning neid nimetati coade kivideks. Coade kivi on oma nimetuse saanud algidee autori Eleanor Coade järgi. Algne coade kivi koosnes ränikivist, kvartsist, savist ja soodaklaasist. Coade kivi valmistamise tehnikas oli põhirõhk põletamisprotsessil ning savi kasutamisel sideainena, mis muutsid kivid kvaliteetsemaks. Enne coade kivi valmistati tehiskive savita, sellepärast ei arvestata ametlikult Eleanor Coade tehiskivide loojaks. Coade tehiskivi retsept on aluseks võetud tänapäevaste tehiskivide valmistamisel ning sellepärast peetakse teda de facto tehiskivide loojaks.[3]

Tehiskivi alaliigid

Viited

  1. Tillemann, Harald (1966). Inimene loob kivi. Tallinn: Valgus. ISBN 9789916087312.
  2. Barani, Kianoush (jaanuar 2016). "Production of artificial stone slabs using waste granite and marble stone sludge samples". ResearchGate. Vaadatud 28.03.2024.
  3. Valeriani, Simona, ‘Baked clay’ and ‘artificial stone’: the 19th century rediscovery of ancient building materials (inglise), vaadatud 28. märtsil 2024
  4. "Cultured stone". Cultured Stone. Vaadatud 28. märtsil 2024.