Uelseni vald asub Alam-Saksimaa lääneosas, Hollandi piiril, umbes 30 km Enschedest põhjas ja 15 km Nordhornist loodes.
Ajalugu
Umbes 690: Tehti eeltööd suurele Uelseni kogudusele, mille taga oli arvatavasti misjonär Willibrord.
1131: Uelsenit on esmamaininud dokumendis Utrechti piiskop. Sel ajal kuulus Uelsen Twentele (nüüd Hollandis), mis siis kuulus Saksa keisririiki, nagu ka Utrecht.
Umbes 1300: Krahv ten Tooreni või von Thurni linnus seisis Uelsenis. (Lossi varemeid kasutati 19. sajandi keskpaigas sünagoogina.)
1546: Keiser Karl V ajal suleti piiriületused ja Uelsen oli Hollandist ära lõigatud.
1580: Rasked võitlused Uelseni metsades Hollandi mässu ajal Hispaania ja Hollandi vahel.
1588: Juurutati kalvinistlik usutunnistus.
1597: Reformatsioon lõppes.
1618 – 1648: Kolmekümneaastane sõda. Bentheimi krahvkond (Grafschaft Bentheim) oli väidetavalt neutraalne, kuid inimesed kannatasid suurt viletsust. Münsteri, Lüneburgi, Hesseni ja Rootsi väed kolisid kõik korterisse Uelseni kogukonnas ning pressisid välja söögi ja inimeste viimase vara.
1655: Bernhard von Galen, Münsteri piiskop, pidas sõda Hollandi vastu. Taas marssisid võitlevad väed läbi krahvkonna.
1666: Bernhard von Galen sõlmis Nordhorni rahu.
1672: Münsteri piiskop ründas taas kord Hollandit pärast vaid kuueaastast rahu.
1688: Krahv Ernst Wilhelm pöördus katoliku usku. Kalvinistlik vaimulikkond asendati katoliiklikuga. Krahvkonna pastorid kolisid Hollandisse, hollandi keel muutus kirikukeeleks ja kuni 19. sajandi lõpuni kasutati seda ka koolides. Kirikulaule lauldi osaliselt hollandi keeles veel 1933. aastal.
19. sajand: Rahvaarv langes from 1200-lt 806-ni, kui töölisklassi perekonnad kolisid Nordhorni või Schüttorfi, otsides tööd tekstiilitööstuses. Mõned perekonnad kolisid ka Hollandisse või Ameerikasse.
1921: Asutati elektrifirma.
1929 – 1931: Ehitati veevarustussüsteem.
1933 – 1945: Uelsen ja selle ümbruskond olid NSDAP kantsid.
