Ukseavajad on tavaliselt avatud küsimused või lühirepliigid, mis annavad teada, et kuulaja on huvitatud ja valmis kuulama.[1]
Ukseavajate puhul on võimalik kasutada nelja sammu[2]. Nendeks on
Mitte alati ei ole vaja kõiki samme läbida.
Avatud küsimustena toimivad paremini kuidas, mida, mis sõnaga algavad küsimused. (nt Kuidas saan kasulik olla?, Mida arvad …?, Mis võiks sinu arvates …?). Vältida tasub miks- ja kas-küsimusi (nende mõjust saad lugeda Täpsustamise teema juures).[1] Kas-küsimustele on lihtne vastata ühesõnalise ei või jah-iga, miks-küsimused võivad pidurdada rääkija soovi ennast avada või asetada ta kaitsepositsioonile.[2]
Suhtlust blokeeriv algus | Soovitatav algus |
---|---|
Kas saan aidata?
Kas sulle meeldib? |
Kuidas saan kasulik olla?
Mida sa arvad sellest üritusest? Mis võiks sinu arvates olla lahendus? |
Miks sa lahendust ei paku?
Miks sa ei räägi? |
Ma märkan, et sa oled mureliku näoga. Mis lahti?
Ma olen valmis sind kuulama. |
Räägi nüüd ära. | Ma kuulan, hakka rääkima. |
Lühirepliikides sisaldub ühelt poolt rääkija seisundi märkamine ja teiselt poolt kuulamiseks valmisoleku väljendamine.[2] Nt kirjeldades rääkija rollis olija mittesõnalisi suhtlusvahendeid ehk kehakeelt (hoiakut, poosi, miimikat), esitatakse kutse jutu jätkamiseks või vestluse alustamiseks. Nt. Sul on täna kurb nägu. Sa näed ärritunud välja. Ma tahaksin teada, mis on lahti. Tahad, räägime?
Ukseavajaid soovitatakse[1][3] kasutada kontakti loomisel ja kuulamise alguses, kuulamise käigus, kui rääkija kas kaotab järje või väljendab ebakindlust, ja pausi tekkimisel rääkija julgustamiseks
Kasutades ukseavajaid annate märku, et olete valmis kuulama. Suhtluspartner otsustab, kas ja kuidas ta selle pakkumise vastu võtab.[2] .