Urmas Kibuspuu (5. detsember 1953 Tallinn13. juuni 1985 Tallinn) oli eesti näitleja.

Ta lõpetas kunstikallakuga Tallinna 46. Keskkooli, kus tema klassivendade seas olid Georg Bogatkin ja Raimo Aas. Juba keskkoolis osales ta teatrikavades.[1] 1976. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 7. lennu koos Tiit Bergi, Sulev Luige, Aare Laanemetsa ja Jüri Krjukoviga. See oli ka viimane lend, mida juhendas Voldemar Panso.[2]

Urmas Kibuspuud on nimetatud XX sajandi Eesti üheks eredamaks meesnäitlejaks Theodor Altermanni ja Jaan Sauli kõrval.[1] Sügavate draamalavastuste kõrval mängis ta nii lastelavastuses ja -filmides kui ka komöödiates ja estraadikavades, tihti koos Jüri Krjukoviga.

Lavastused

Telelavastused

Filmid

Kuuldemängud

Tunnustus

Isiklikku

Urmas Kibuspuu sai nime Karl August Hindrey raamatu "Urmas ja Merike" järgi.[3] Tema hüüdnimi oli Kips.

Tal on poeg Paul-Erik Kokamägi (sündinud 1977); poja ema on Ilo Kokamägi, kelle õde on kunstnik Epp Maria Kokamägi.

Tema tädipoeg Enn Veevo on EEKBKL Palade Priikoguduse pastor, teine tädipoeg Jaan Bärenson on Eesti Piibliseltsi peasekretär.

31-aastaselt suri Kibuspuu ajukasvajasse.[viide?]

Viited

  1. 1,0 1,1 Rando Tooming "Urmas Kibuspuu: kuulsus pole muud kui riiklikud matused", Õhtuleht, 3. detsember 2009
  2. "Urmas Kibuspuu" blogis "Minu elu pisiasjad"
  3. Kirsti Vainküla "Arusaam, kes mu isa oli, võtab kogu elu." Õhtuleht, 5. detsember 2003

Kirjandus

Välislingid