Utilitas on Eesti energiakontsern, mille põhitegevuseks on elektri ja soojuse tootmine ning kaugkütte- ja jahutusteenuse osutamine. Ettevõtte aktsiate ainuomanik on Luxembourgis registreeritud FS Core Utilities S.à r.l. Ettevõte on investeerinud sadu miljoneid eurosid kaugküttesektori kaasajastamisse ja taastuvkütuste osakaalu tõstmisse energiatootmises.
Kontserni kuuluvad soojuse- ja elektritootja OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam ning kaugkütteettevõtted AS Utilitas Tallinn (endine AS Tallinna Küte) ja AS Utilitas Eesti (endine AS Eraküte).
Utilitas käitab kolme soojuse ja elektri koostootmisjaama, 26 katlamaja, üheksat päikeseelektrijaama ning üht kaugjahutusjaama.
Utilitas toodab igal aastal pea 2 miljonit MWh soojusenergiat ja ligi pool miljonit MWh elektrienergiat. Installeeritud soojuslik koguvõimsus ületab 1200 MW ja elektriline nimivõimsus 57 MW.
Utilitasel on pea 550 km kaugküttetorustikku, millest u 85% on Tallinnas ja Maardus.
Ettevõte toodab üle poole müüdavast soojusest kohalikest ja taastuvatest kütustest, sh väheväärtuslikest puidujäätmetest.
Kontserni ettevõtetes töötab ligi 250 inimest.
Utilitase kontserni nõukogu esimees on Kristjan Rahu ja juht Priit Koit. Ettevõtte 15% osalus on kontserni omanikel ja juhtkonna liikmetel. 85% osalus kuulub Austraalia investeerimisfondi First State hallatavale taristufondile European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II).
Utilitas toetab Eesti sporti, haridust ja kultuuri. Ettevõte on ka Eesti korvpalli rahvusmeeskonna ja Tallinna Linnateatri peatoetaja.
Utilitas Tallinn
AS Utilitas Tallinn varustab kaugküttesoojusega üle 4200 hoone, sh kahte kolmandikku Tallinnast ning Maardu linna. Utilitas Tallinn käitab üht soojuse ja elektri koostootmisjaama, kolme põhivõrguga ühendatud katlamaja, 11 väikekatlamaja ning kahte päikeseparki. Utilitase esimene kaugjahutusjaam asub Ülemiste katlamajas.
Kristiine katlamaja ja päikeseelektrijaam, Marja tänav 5. Käikulaskmise aasta: 1973, soojusvõimsus: 295 MW, kütus: maagaas ja reservkütuseks kerge kütteõli. Päikeseelektrijaam, käikulaskmise aasta: 2020.
Ülemiste katlamaja, kaugjahutusjaam ja päikeseelektrijaam, Masina tänav 18. Ülemiste katlamaja on reservis ja käivitatakse lisasoojuse tootmise vajadusel. Kaugjahutusjaam hakkas 2019. aastal pakkuma jahutusteenust ümberkaudsetele hoonetele. Käikulaskmise aasta: 1962, soojusvõimsus: 238 MW, kütus: maagaas ja reservkütuseks kerge kütteõli. Ülemiste kaugjahutusjaam anti käiku 2019. aastal ja selle installeeritud võimsus on 10 MW. Päikeseelektrijaam, käikulaskmise aasta: 2020.
Utilitas Tallinna Elektrijaam
OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam käitab Tallinnas kahte biokütusel töötavat soojus- ja elektri koostootmisjaama ning päikeseelektrijaama. Ettevõte toodab koostootmisprotsessis 100% energiat kodumaisest biokütusest.
AS Utilitas Tallinna Elektrijaam ehk Väo elektrijaam. Tooma tänav 14 / Väomurru tänav 1, Tallinn. Käikulaskmise aasta: 2009, soojusvõimsus: 67 MW, kütus: puiduhake ja freesturvas. Päikeseelektrijaama käikulaskmise aasta: 2019, võimsus: 950 kW, aastane tootmismaht: 950 MWh, ala suurus: 1,7 ha, päikesepaneele: 4134.
Utilitas Eesti
AS Utilitas Eesti varustab soojusega ööpäev läbi ligi 800 hoonet seitsmes Eesti linnas: Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kärdlas, Raplas, Tallinnas ja Valgas. Utilitas Eesti käitab 11 katlamaja, millest kaheksa toodavad soojust kaugküttetorustikesse ja kolm on kohalikud katlamajad, ning kuut päikeseparki.
Haapsalu katlamaja, Niine tänav 34. Kütus: puidujäätmed, põlevkiviõli ja reservkütuseks, kerge kütteõli
Jõgeva katlamaja, Aia tänav 50. Kütus: puidujäätmed, maagaas
Keila katlamaja, Põhja puiestee 27. Kütus: puidujäätmed, põlevkiviõli
Kärdla katlamaja, Vabaduse tänav 17. Kütus: puidujäätmed ja reservkütuseks, põlevkiviõli
Rapla katlamaja[1], Kastani tänav 3a. Kütus: puidujäätmed, maagaas
Valga katlamaja, Pärna puiestee 15. Kütus: puidujäätmed, põlevkiviõli
Huvitavat
2018. aastal maksis ettevõte oma töötajatele väidetavalt Eesti suurimat preemiat – 30 000 eurot töötajale.[2]
.JPG)
