Ripstomplane Dicyema macrocephalum nematogeenses staadiumis.

Vaheloomad (Mesozoa) on rühm kuni 2 mm pikkusi ussitaolisi mereselgroogsete parasiite.

Tänapäeval seda nimetust taksoni nimetusena tavaliselt ei kasutata. Vaheloomad kuuluvad vilasktomploomade ja vööttomploomade hõimkonda (mõnikord arvatakse nende hulka ka kammloomad ja Monoblastozoa).

Nomenklatuur

Nimetus tuleb sellest, et vaheloomi nähti ainuraksete ja hulkraksete vahepealsetena.

Taksonoomia

Süstemaatika

Varem vaadeldi neid eraldi põhikonna ja hõimkonnana. Neid klassifitseeriti nii[1]:

Mõned uurijad vaatlesid vaheloomi alamriigi Agnotozoa ainsa hõimkonnana.

Molekulaaruuringud on näidanud, et tegu on polüfüleetilise rühmaga[2].

Thomas Cavalier-Smith on väitnud, et vähemalt mõned vaheloomad ei ole mitte loomad, vaid protistid.[3]

Evolutsioon

Pole selge, kas nad on taandarenenud lameussid või basaalne hulkraksete rühm[viide?].

Tänapäeval paigutatakse vaheloomad hõimkondadesse Dicyemida (vilasktomploomad) ja Orthonectida (vööttomploomad), mõnikord arvatakse nende hulka ka Placozoa (plaatloomad) ja Monoblastozoa.

Ehitus

Vaheloomadel on üldiselt ripsmetega rakkudest väliskiht somatoderm, mis ümbritseb üht või mitut sugurakku.

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

Viited

  1. ↑ J. Ristkok. Selgrootute loomade süsteem, teine trükk, Tartu 1964, lk 12. Veebiversioon.
  2. ↑ Pawlowski jt 1996.
  3. ↑ Ben Hanelt, D. Van Schyndel, C. M. Adema, L. A. Lewis, E. S. Loker. The Phylogenetic Position of Rhopaluva ophiocomae (Orthonectida) Based on 18s Ribosomal DNA Sequence Analysis. –Molecular Biology and Evolution, 1996,. 13 (9), lk 1187–1191. Veebiversioon.

Kirjandus

Välislingid

Kategooria