Valitsemisvorm ehk poliitiline režiim on üldine raamistik, mille abil kontrollitakse riiki või kogukonda. Valitsemisvormiga määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimuvahetus.

Aristotelese taksonoomia

Valitsemise osad

Valitsemisvormide juures on oluline, millest koosneb riigi poliitiline võimusüsteem ^[1]:

• traditsiooniline/eelmodernne (valitsus moodustub klanni või sugulussidemete põhjal või modernsel bürokraatlikul viisil)
• isikustatud või ebaisikuline
• autokraatia (totalitarism), oligarhia või demokraatia
• valitav või päritav
• otsesed valimised või kaudsed valimised (näiteks valimiskogu)
• sekulaarne, riigiusk koos religioonide võrdõiguslikkusega, teokraatia
• vabariik või monarhia
• konstitutsiooniline monarhia või absoluutne monarhia
• enamusvalitsus või valitsuskoalitsioon
• valimised, kus igas ringkonnas võidab üks kandidaat, või proportsionaalsed valimised
• parteisüsteem: lubatud valimisliidud, üheparteiline riik, domineerivate parteidega süsteem, kaheparteisüsteem, mitmeparteisüsteem
• võimude lahusus (seadusandlik võim, kohtuvõim ja täidesaatev võim) on olemas või puudub
• parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik või poolpresidentaalne vabariik
• kas juhtimine on jaotatud mitme institutsiooni vahel, näiteks Prantsusmaal on peaminister ja president, USA-s peaminister puudub
• seadusandliku võimu pädevus: kummipitsat või aktiivne parlament
• unikameralism või bikameralism (harva ka trikameralism ja tetrakameralism)
• mitu parteid või koalitsiooni on parlamendis
• konföderatsioon, föderatsioon või unitaarriik
• valimissüsteem:
  • pluralistlik ("esimene saab ka koha")
  • enamusvalimised (50% + 1), sealhulgas kahe vooruga valimised
  • supermajoritaarne (55–75%) – USA senati valimine, absoluutne enamus
  • ühehäälsus (100%)
• majandussüsteem
• valdavad ideoloogiad ja kultuur
• tugev või nõrk institutsionaalne võimekus
• legitiimne või mitte
• de facto (toimiv) või de jure (vaid seadustes kirjas, aga tegelikult mittetoimiv) valitsus
• Suveräänsus, pooliseseisev, sõltuv

Riigivalitsemise vorme
Vabariik ██ Presidentaalne vabariik ██ Presidentaalne valitsemise vorm koos parlamendiga, kus täidesaateva võimu kohustused on jaotatud ██ Poolpresidentaalne vabariik ██ Parlamentaarne vabariik Monarhistlik riik ██ Parlamentaarne monarhia ██ Konstitutsiooniline monarhia ██ Absoluutne monarhia Erilised ██ Üheparteisüsteem ██ Sõjaväeline diktatuur Seisuga: Aprill 2006

Valitsemisvormide näiteid

• Monarhia – ainuvalitsus, võim päritav.
• Teokraatia – vaimulik ja ilmalik võim lahutamata ning usujuht on ühtlasi riigijuhiks.
• Autokraatia – isikuvõim, isikuvalitsus, autoritaarne diktatuur
• Türannia ehk hirmuvalitsus – massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli.
• Despootia – türannia idamaades.
• Diktatuur – ainuvalitsus, sõjaväelise riigipöörde teel võimule tulnud režiim.
• Aristokraatia – võim kuulub teatud ringkonnale.
• Oligarhia – kildkonnavalitsus, võim kinnisel seltskonnal.
• Nomenklatuurivalitsus – iseloomulik diktatuurile, kus on valitseva ringkonna jaoks loodud privileegide ehk eesõiguste süsteem.
• Demokraatia – rahvavõim.
• Dominioon – piiratud territooriumi osaline iseseisvus (oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus), impeeriumi või suurriigi koosseisus.

Viited

Välislingid

• 20. sajandi valitsuste vormid (inglise keeles)
• 20. sajandi valitsuste vormid 2. klassifikatsioon (inglise keeles)