Vangerdus on kuninga ja vankri samaaegne käik males.

Vangerdusel käib kuningas algseisust kahe välja võrra vasakule või paremale ja vanker tõstetakse üle kuninga naaberväljale. Alati alustatakse vangerdust kuningaga, sest vankriga alustamist võidakse lugeda lihtsalt vankrikäiguna.

Vangerdus on võimalik, kui:

• kuningas ega vanker ei ole partii kestel teinud veel ühtegi käiku;
• väljad kuninga ja vankri vahel on vabad;
• kuningas ei tohi olla tules, läbida tule all olevat välja ega jääda tule alla. (Vanker võib olla tules ja läbida tule all olevat välja.)

Vangerdus liputiivale on pikk vangerdus (märgitakse 0–0–0), sest vanker nihkub 3 välja võrra, vangerdus kuningatiivale on aga lühike vangerdus (märgitakse 0–0), sest vanker nihkub 2 välja võrra.

Vangerdatakse sellepärast, et paigutada kuningas laua keskelt, kus ta on ohustatum, äärele, kus vanker teda kõrvalt ja etturid eest kaitseksid. Lühike vangerdus on sagedasem, sest selleks on vaja vähem välju vabastada ning kuningas satub pärast vangerdust rohkem nurka.

Vangerdus ei ole võimalik varem kui 4. käigul.