Vilajetid olid Osmanite riigi esimese järgu haldusüksused, mis võeti kasutusele vilajeti seadlusega (türgi keeles: Teşkil-i Vilayet Nizamnamesi) 21. jaanuaril 1867, hiljem kutsuti vilajette provintsideks. Vilajeti reform oli käimasoleva administratiivreformide ajastu, mis oli üks osa 1856. aastal alanud reformimäärusega. Vilajeti reformi rakendati eksperimentaalselt esimest korda Doonau vilajetis, mille lõi eraldi katsetusotstarbeks aastal 1864 reformide eestvedaja Midhat Paša. Pärast Doonaud hakati reformi järk-järgult rakendama ka mujal Osmanite riigis, lõplikult viidi reform läbi 1884. aastal.