Voored vaheldumisi nõgudega Raigastvere juures

Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3%)[1] soostunud.

Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km.

Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Kõrgeim voor on 144 meetri kõrgune Laiuse voor.

Vooremaa aluspõhja moodustavad siluri ajastu karbonaatkivimid (põhja-loodeosas) ning keskdevoni domeriit või savi ja aleuroliit (lõuna-kaguosas).

Suurt osa (47%) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana.

Loodus

Vooremaa kõige iseloomulikuma maastiku kaitseks on loodud Vooremaa maastikukaitseala.

Vaata ka

Viited

  1. Ivar Arold. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005