Sündmused Eestis

5. märts (vkj 22. veebruar) – ajalehes Olevik ilmus rahvaluule kogumise ärgitamiseks Jakob Hurda üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele"^[1].
Juunis ja juulis oli kirikuõpetaja Jakob Hurt Poolas, et jagada jumalaarmu Poolas teenivatele eestlastest sõduritele^[1].
21. juuni (vkj 9. juuni) – Balti kubermangudes hakkas kehtima politseireformi seadus^[1].
22. august (vkj 10. august) – Tallinnas avati hoburaudteeliin lõigul Vene turg – Kadriorg^[1].
6. september (vkj 25. august) – Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas hakkas haridust andma Eesti Aleksandri linnakool^[1].
24. august – Tallinnas algas trammiliiklus (esimene regulaarliin sõitis Virust Kadriorgu)^[viide?].
Alutaguse kihelkonnas kaotati omaette adrakohturingkond.
13. november – kinnitati Eestimaa Merejahtklubi põhikiri^[2].
17. detsember (vkj 5. detsember) – esimene Põhja-Eestis asuv põllumeeste selts, Tallinna Eesti Põllumeeste Selts, sai tegevusloa^[1].
Suleti Jaak Järv eestvõttel välja antud ajaleht Virulane; lehe peale oli kaebus esitatud^[1].

Sündmused maailmas

13. mai – Brasiilias kaotati pärisorjus.
31. august – Londonis leiti Jack the Ripperi esimese ohvri Mary Ann Nicholsi ehk Polly laip.
3. september – George Eastman sai patendi rullfilmi fotoaparaadile, millel oli fikseeritud fookuskaugusega objektiiv ning millega fotograafiast sai massiharrastus.
8. september – asutati Inglise jalgpalliliiga, milles osales kuus meeskonda.
Saksamaal on aasta tuntud ka kui Kolme keisri aasta, sest Saksa keisririiki jõudsid valitseda kolm keisrit.

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154
↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)

Kategooria