See artikkel räägib aastast; Eesti filmi kohta vaata 1944 (film); 2016. aasta Ukraina Eurovisiooni-laulu kohta vaata artiklit 1944 (laul).

See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sündinud 1944 • Surnud 1944 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | 1947 | 1948 | ► | ►►

1944. aasta (MCMXLIV) oli 20. sajandi 44. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

23. veebruar – Jossif Stalin küüditas miljon Saksa okupantide abistamises süüdistatud tšetšeeni ja ingušši (kogu rahva) ning likvideeris ühtlasi Tšetšeeni-Inguši ANSV.

Märts

3. märts – USA lennukid ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Berliini.
3. märts – leidis aset Balvano rongitragöödia, Itaalia ajaloo suurima inimohvrite arvuga rongiõnnetus.

Aprill

Mai

18. mai – algas krimmitatarlaste deporteerimine Kesk-Aasiasse.

Juuni

6. juuni – algas operatsioon "Overlord", liitlasvägede dessandiga Prantsusmaale avati nn Teine rinne.

Juuli

20. juuli – Saksa ohvitserid tegid atentaadi Adolf Hitlerile.

August

September

Oktoober

13. oktoober – sakslased jätsid maha Riia ja keskendusid Ida-Preisimaa kaitsmisele

November

Detsember

Sündmused Eestis

4. jaanuar – Moskvas asutati ametiühingu spordiklubi VSÜ Kalev^[1].
31. jaanuar – Narva lähedal Piiri vallas jõudsid esimesed Punaarmee osad Eesti pinnale.
8. veebruar – Carl Gustaf Emil Mannerheim andis käsu moodustada eestlastest koosnev 200. jalaväerügement (JR 200)^[2].
Veebruaris katkes õppetöö kõrgkoolides ja gümnaasiumides^[2]. Ühtlasi mobiliseeriti meesüliõpilased ja lõpuklasside meesõpilased^[2].
6. märts – 200 nõukogude lahingulennukit heitis 11 tunniga Narvale ligi 4000 pommi, hävitades praktiliselt ajaloolise linna.
9. märts – terve öö pommitasid Nõukogude lennukid Tallinna. Hukkus üle 500 inimese, hävis hulk elamukvartaleid.
23. märts – peamiselt inglise orientatsiooniga haritlastest moodustus üle-eestiline opositsioonikeskus – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
20. aprill – toimus Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu koosolek.
1. juuli – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva^[1].
26. juuli – algas 12. augustini kestnud Sinimägede lahing – ägedaim ja ohvriterohkem võitlus, mida Eestis ealeski peetud.
13. august – Punaarmee vallutas Võru, linnast sai Eesti NSV ajutine pealinn.
17. september – Eesti NSV Ülemnõukogu moodustas Eesti NSV liiduvabariikliku Riigikaitse Rahvakomissariaadi ja Välisasjade Rahvakomissariaadi.
18. september – Jüri Uluots, kes oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus enne Eesti taasiseseisvumist.
21. september – toimus Porkuni lahing Tannenbergi liinilt taganevate Saksa vormis eestlaste ja Eesti laskurkorpuse vahel.
22. september – Punaarmee vallutas Tallinna.
26. september – Saksa sõjavägi jättis Pärnu maakonna maha.
8. oktoober – hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal toimunud Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja võikamaid kokkupõrkeid Eesti pärast peetud võitlustes
28. oktoober – Tallinnas taasalustas tööd Eesti Raadio^[2].
15. november – taas algas õppetöö Eesti NSV kõrgkoolides^[2].
24. november – Lahingud Sõrve poolsaare pärast lõppesid Saksa väeosade evakueerimisega Kuramaale.
6. detsember – kirjutati alla aktile, millega Narva jõe idakalda Eesti alad liideti Vene NFSV Leningradi oblastiga.
15. detsember – Saksa väed lahkusid Ruhnu saarelt.
19. detsember – viimase osana Eestist haarasid Nõukogude väed enda valdusse Ruhnu saare.
Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama linnukasvatust.
Suur põgenemine – hilissuvel ja sügisel toimus massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1944

1. jaanuar – Mati Unt, eesti kirjanik ja teatrilavastaja
17. jaanuar – Jan Guillou, rootsi kirjanik ja ajakirjanik
4. veebruar – Helle Karis, eesti filmilavastaja
13. veebruar – Heino Lill, eesti korvpallitreener
20. märts – Erwin Neher, saksa biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
21. märts – Bruno Platter, Saksa ordu kõrgmeister
26. märts – Diana Ross, USA laulja
7. aprill – Gerhard Schröder, Saksa poliitik, Saksamaa LV liidukantsler 1998–2005
9. mai – Lars Norén, rootsi näitekirjanik, luuletaja ja teatrilavastaja
23. mai – Lena Nyman, rootsi teatri- ja filminäitleja
1. juuni – Reet Linna, eesti tele- ja raadioajakirjanik ning laulja
21. juuni – Tony Scott, Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent
21. juuni – Reet Hendrikson, eesti pärimusmuusik
26. juuni – Gennadi Zjuganov, Venemaa poliitik
1. juuli – Gunnar Larsson, rootsi murmaasuusataja
13. juuli – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, laulja ja lavastaja
4. august - Robert Mueller, USA advokaat ja sõjaväelane, 6. FBI peadirektor
16. august – Lars Grundberg, Rootsi diplomaat
16. august – Tõnis Kõrvits, eesti kitarrist ja helilooja
16. august – Mall Randmer, Eesti ujuja ja treener
25. september – Michael Douglas, USA filminäitleja ja produtsent
25. september – Bodil Joensen, taani näitlejanna
3. oktoober – Andres Ots, eesti näitleja ja laulja
21. oktoober – Ene Mihkelson, eesti prosaist ja luuletaja
26. oktoober – Allan Dorbek, korvpallitreener
19. oktoober – Robbie van Leeuwen, Hollandi muusik
29. oktoober – Denny Laine, inglise muusik
2. november – Patrice Chéreau, prantsuse filmilavastaja ja -näitleja
10. november – Tim Rice, inglise laulutekstide autor
19. november – Agnes Baltsa, Kreeka laulja
21. november – Vitali Haitov, eesti meediategelane
21. november – Enn Mainla, Eesti spordiajaloolane ja -pedagoog
21. november – Vernon Earl Monroe, USA korvpallur
17. detsember – Ülev Aaloe, eesti tõlkija ja teatritegelane

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1944

11. veebruar – Henrique Mitchell de Paiva Couceiro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
31. jaanuar – Jean Giraudoux, prantsuse kirjanik ja diplomaat
29. veebruar – Pehr Evind Svinhufvud, Soome poliitik
13. aprill – Cécile Chaminade, prantsuse helilooja ja pianist
23. mai – Thomas Curtis, USA kergejõustiklane
25. juuli – Jakob Johann von Uexküll, baltisaksa bioloog
8. august – Aino Ackté, Soome laulja
18. august – Ernst Thälmann, saksa kommunist
26. august – Hans Leesment, sanitaarkindralmajor, Eesti Punase Risti president 1919–1940
1. september – Liviu Rebreanu, rumeenia kirjanik
septembri lõpp – Johan Pitka, eesti sõjaväelane, kontradmiral
5. november – Alexis Carrel, prantsuse eugeenik
2. detsember – Filippo Tommaso Marinetti, itaalia luuletaja
19. detsember – Abbas Hilmi II, Egiptuse kediiv
30. detsember – Romain Rolland, prantsuse kirjanik