23. veebruar on Gregoriuse kalendri 54. päev. Juliuse kalendri järgi 10. veebruar (1901–2100).

Sündmused

Eestis

• 1582 – Liivi sõda: Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski oma vägedega, et järgmisel päeval linn venelastelt vastavalt Jam-Zapolski vaherahu tingimustele üle võtta.
• 1839 – Friedrich von Schubert immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
• 1911 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises: esimest korda oli kavas 10 000 m jooksu distants, mille võitis ajaga 23.46,6 Johannes Villemson.^[1]
• 1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esimest korda avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.
• 1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud väljamõeldud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.
• 1934 – Theodor Rõuk esitas Andres Larka, Hendrik Vahtramäe Johan Laidoneri ja August Jürman Konstantin Pätsi riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud riigivanema valimisteks.
• 1934 – algas kandidaatide esitamine VI Riigikogu valimisteks.
• 1934 – August Maramaa valiti tagasi Viljandi linnapeaks.
• 1935 – esimese (siis teadaolnud) eestikeelse raamatu trükkimise 400. aastapäeva tähistamiseks kuulutati välja raamatuaasta.
• 1935 – avati Eesti Meremuuseum.
• 1936 – algas 25. veebruarini kestnud rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu kokkukutsumine kiideti ülekaalukalt heaks (474 218 häält poolt, 148 824 vastu).
• 1936 – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.^[1]
• 1937 – saabus Eesti Vabariigi 19. aastapäeva pidustustele NSV Liidu armee kindralstaabi ülem, marssal Aleksandr Jegorov.
• 1937 – riigivanem Konstantin Päts nimetas Johannes Klesmenti oma peaesindajaks Rahvuskogu juurde.
• 1941 – riigipühana tähistati Punaarmee aastapäeva.^[2]
• 1954 – Nikita Hruštšovi kõne NSV Liidu teraviljatootmise edasisest suurendamisest ning uudis- ja jäätmaade kasutuselevõtmisest, millest lähtudes asus juba 25. märtsil Tallinnast Kasahstani poole teele umbes 200 noort uudismaaharijat.
• 1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tühistas konstitutsiooniparagrahvi, mis sätestas kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonnas.
• 1994 – Prantsusmaal Strasbourgis algasid Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusläbirääkimised.
• 1996 – Moskva patriarhaat katkestas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik taas oma jurisdiktsiooni alla.
• 2004 – Tartus avati August Traksmaa bareljeef.
• 2004 – Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.

Maailmas

• 1455 – Gutenbergi piibli ilmumise kokkuleppeline kuupäev.
• 1574 – Prantsusmaal algas viies sõda hugenottide vastu.
• 1660 – Rootsi kuningaks sai Karl XI.
• 1766 – Lotringi hertsogiriik liideti Prantsusmaaga.
• 1820 – Suurbritannia pealinnas Londonis paljastati vandenõu Briti valitsuskabineti liikmete mõrvamiseks. Vandenõulaste kohtumispaiga järgi sai see tuntuks Cato tänava vandenõuna (Cato Street Conspiracy).
• 1836 – Mehhiko armee asus piirama Texase mässajate valduses olevat Álamo kindlust. Algas Alamo lahing.
• 1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA võitis Mehhikot Buena Vista lahingus.
• 1854 – Bloemfontaini konventsiooniga tunnistas Suurbritannia lõplikult buuride Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat) iseseisva riigina.
• 1870 – Ameerika Ühendriikide armee loovutas kontrolli Mississippi osariigi üle tsiviiladministratsioonile. Osariik oli sõjaväe valitseda alates Ameerika kodusõja lõpust aastal 1865.
• 1887 – Prantsuse Rivierat tabas ulatuslik maavärin, kus hukkus 2000 inimest.
• 1893 – Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile.
• 1898 – Émile Zola vangistati pärast tema avaliku kirja "J'accuse" ilmumist.
• 1903 – Kuuba andis Ameerika Ühendriikidele 99 aastaks rendile 116 km² suuruse ala Guantánamo lahe piirkonnas.
• 1904 – Ameerika Ühendriigid omandasid Panamalt 10 miljoni USA dollari eest Panama kanali tsooni.
• 1905 – Paul Percy Harris asutas Chicagos esimese Rotary klubi.
• 1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.
• 1919 – Benito Mussolini asutas Itaalias Rahvusliku Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista).
• 1934 – Belgia kuningaks sai Léopold III.
• 1941 – Glenn T. Seaborg tootis ja isoleeris esimest korda plutooniumi.
• 1944 – Nõukogude Liidus algas tšetšeenide ja inguššide küüditamine Sise-Aasiasse. Küüditati kogu rahvas.
• 1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide väed vallutasid jaapanlastelt Filipiinide pealinna Manila.
• 1945 – Türgi kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.^[3]
• 1947 – asutati Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).
• 1965 – Mossad mõrvas Läti aviaatori-konstruktori Herberts Cukursi.
• 1966 – Süürias tuli riigipöördega võimule Nureddin al-Atassi valitsus.
• 1970 – loodi Guyana kooperatiivne vabariik.
• 1981 – Hispaanias nurjati sõjaväeline riigipöördekatse.
• 1982 – Gröönimaal toimunud nõuandval referendumil hääletas 53% osalenutest Euroopa Ühendusest lahkumise poolt. Misjärel Gröönimaa astus 1985. aastal Ühendusest välja.^[4] (vt ka Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted)
• 1991 – Lahesõda: Ameerika Ühendriikide maaväed ületasid Saudi Araabia piiri ja sisenesid Iraaki.
• 1997 – Vene orbitaaljaama Mir pardal toimus tulekahju. Tuli kustutati 14 minutiga ja jaam jätkas tööd oluliste kahjustusteta.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 23. veebruaril

• 1417 – Paulus II, paavst 1464–1471
• 1443 – Matthias Corvinus, Ungari kuningas 1458–1490
• 1685 – Georg Friedrich Händel, saksa helilooja
• 1794 – August Matthias Hagen, baltisaksa maalikunstnik ja graafik
• 1874 – Konstantin Päts, Eesti riigitegelane ja esimene president 1938–1940
• 1878 – Kazimir Malevitš, ukraina futuristlik maalikunstnik
• 1883 – Victor Fleming, USA filmilavastaja
• 1886 – Anna Raudkats, eesti rahvatantsujuht
• 1891 – Aleksander Eller, eesti skulptor
• 1901 – Agathe Veeber, eesti graafik
• 1903 – Julius Fučík, Tšehhoslovakkia ajakirjanik
• 1929 – Jaan Einasto, eesti astronoom ja akadeemik
• 1929 – Aleksius II, Moskva ja kogu Venemaa patriarh aastatel 1990–2008
• 1935 – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
• 1938 – Paul Morrissey, USA filmirežissöör
• 1938 – Jüri Männiste, eesti arstiteadlane
• 1940 – Peter Fonda, USA filminäitleja ja -režissöör
• 1943 – Helmi Sakkov, eesti arhitekt
• 1951 – Mait Maltis, eesti laulja
• 1954 – Viktor Juštšenko, Ukraina president aastast 2005
• 1960 – Naruhito, Jaapani kroonprints
• 1965 – Michael Dell, USA ettevõtja
• 1971 – Magomed Jevlojev, Inguši ajakirjanik, jurist, ärimees ja opositsionäär
• 1971 – Risto Kallaste, eesti jalgpallur
• 1977 – Kristina Šmigun, eesti murdmaasuusataja
• 1994 – Dakota Fanning, USA näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 23. veebruaril

• 0715 – Al-Walid I, Umaijaadide kaliif 705–715
• 1447 – Eugenius IV, paavst 1431–1447
• 1476 – Pietro Mocenigo, Veneetsia doodž 1474–1476
• 1766 – Stanisław Leszczyński, Poola kuningas 1704–1709 ja 1733–1736
• 1792 – Joshua Reynolds, briti maalikunstnik
• 1821 – John Keats, briti luuletaja
• 1839 – Mihhail Speranski, Vene liberaalne poliitik
• 1848 – John Quincy Adams, USA president 1825–1829
• 1855 – Carl Friedrich Gauss, saksa matemaatik, astronoom ja füüsik
• 1859 – Zygmunt Krasiński, poola luuletaja
• 1918 – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
• 1930 – Horst Wessel, saksa luuletaja, üliõpilane ja SA ohvitser
• 1930 – Jonas Jablonskis, leedu keeleteadlane
• 1934 – Edward Elgar, briti helilooja
• 1945 – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
• 1945 – Rudolf Lange, Saksa politseiametnik, Läti SD ülem 1941–1944
• 1955 – Paul Claudel, prantsuse kirjanik ja diplomaat
• 1965 – Stan Laurel, inglise komöödianäitleja
• 1990 – David Samoilov, vene-juudi luuletaja
• 2000 – Stanley Matthews, briti jalgpallur
• 2006 – Antonio Rodotà, Euroopa Kosmoseagentuuri direktor 1997–2003
• 2007 – Liina Roomet, eesti keraamik

Pühad

• Katoliku kirikus püha Polykarpose ja püha Willigise mälestuspäev.
• Vana-Roomas Terminalia – jumal Terminuse püha.
• NSV Liidus Punaarmee päev (1919–1946), hiljem Nõukogude armee ja sõjamerelaevastiku päev (1946–1991).
• Isamaa kaitsja päev (1991) Venemaal ja mitmes muus SRÜ riigis.
• Guyanas Mashramani – iseseisvuspäev (1966) ja vabariigi aastapäev (1970).
• Brunei iseseisvuspäev (1984).

Ilmarekordid

• Tallinna maksimumtemperatuur +9,3 °C (1990)
• Tallinna miinimumtemperatuur –26,3 °C (1865)
• Tartu maksimumtemperatuur +10,1 °C (1990)
• Tartu miinimumtemperatuur –27,5 °C (1956)

• 2007 – aasta kõige madalam temperatuur −30,3 °C Jõgeval
• 2018 – aasta kõige madalam temperatuur −26,5 °C Tiirikojal^[5]

Viited