25. jaanuar on Gregoriuse kalendri 25. päev. Juliuse kalendri järgi 12. jaanuar (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1805 – reorganiseeriti Tallinna gümnaasium.^[1] Selle tulemusel moodustati gümnaasiumi kolme vanema klassi baasil Tallinna kubermangugümnaasium.^[1] Kahe noorema klassi (pluss veel ühe klassi lisamisega) moodustati saksa õppekeelega kreiskool; see oli gümnaasiumi ettevalmistuskool.^[1]
• 1805 – Tallinnas avati vene õppekeelega kreiskool.^[1]
• 1905 – 1905. aasta revolutsioon Eestis: Tallinnas vallandus tööliste streigiliikumine, mis oli ajendatud mõni päev varem toimunud verisest pühapäevast Peterburis.^[2] Eestis kestis streik mitu kuud ja laienes ka Tallinnast väljapoole.^[2] Streikijad esitasid algul majanduslikke, hiljem ka poliitilisi nõudmisi.^[2]
• 1905 – Viljandis asutati Liivimaa Ratsutajate Selts.^[3]
• 1919 – Ülemjuhataja staabi ülem Jaan Soots käskis märgistada Eesti sõjalennukid musta ruuduga (tegelikult kasutati vaid lennukil nr. 2 kuni märtsi alguseni, mil võeti kasutusele sini-must-valge kolmnurk).
• 1921 – Riigikogu kinnitas ametisse Konstantin Pätsi juhitava koalitsioonivalitsuse, mis koosnes Põllumeeste Kogude, Tööerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna esindajatest.
• 1930 – 10. Monte Carlo tähesõit algas esimest korda Tallinnast. Tähesõidust võttis osa 21 autot ja ainsa eestlasena oli stardis August Zimmermann koos kaassõitja Julius Johansoniga.^[3]
• 1931 – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-tööstuskoja esimeheks.
• 1931 – toimusid Eesti meistrivõistlused poksis, mis aga jäid pooleli, sest Kalevi võistkond lahkus kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu.^[3]
• 1931 – Eesti korvpallikoondis võitis Riias Läti koondist üsna suurelt: 46:30.^[3]
• 1936 – Johan Laidoner sõitis Londonisse kuningas George V matustele.
• 1936 – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32.^[3]
• 1938 – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit; osales neli autot.^[3]
• 1940 – Sõjaväe Kõrgem Kohus mõistis Nõukogude Liidu spiooni Andrei Minini kolmeks ja Aleksandr Poljanski neljaks aastaks vanglasse.^[4]
• 1942 – Teine maailmasõda: Nõukogude lennuvägi pommitas taas Narvat, hukkus ka tsiviilelanikke.
• 1944 – Teine maailmasõda: algas Narva tsiviilelanike evakueerimine, mis lõppes veebruari alguses.
• 1967 – Tallinnas Kadriorus asutati Anton Hansen Tammsaare Memoriaalmuuseum.
• 1985 – avati Värska Sanatooriumi esimene järk.
• 1994 – purjus mees pussitas luuletaja Hando Runnelit, tekitades eluohtlikke vigastusi.
• 1998 – Katrin Šmigun võitis Šveitsis Sankt Moritzis peetud juunioride suusatamise MM-il pronksmedali 15 km klassikatehnikaga sõidus.
• 1999 – Eesti valitsus tegi teatavaks, et ei toeta Rootsi plaani Estonial hukkunuid üles tuua.
• 2012 – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus toimusid ulatuslikud õpilaste ja üliõpilaste meeleavaldused, millega avaldati meelt valitsuskoalitsiooni algatatud kõrgharidusreformi eelnõu vastu.

Maailmas

• 1348 – Friuli maavärin Itaalias, millele järgnes hukatuslik katk.
• 1153 – Jeruusalemma kuningriigi väed kuningas Balduin III juhtimisel alustasid Askaloni piiramist.
• 1533 – Henry VIII abiellus oma teise naise Anne Boleyniga.
• 1554 – asutati São Paulo.
• 1755 – asutati Moskva ülikool.
• 1831 – Kongressi-Poola: Poola seim kukutas Venemaa keisri Nikolai I Poola kuninga troonilt.
• 1915 – konservatiivsed ohvitserid kukutasid Portugalis Victor Hugo de Azevedo Coutinho valitsuse ja saatsid parlamendi laiali. "Mõõkade diktatuur" kindral Joaquim Pimenta de Castro juhtimisel kestis 14. maini.
• 1917 – Taani müüs USA-le oma Lääne-India valdused.
• 1919 – Pariisi rahukonverents kiitis heaks ettepaneku asutada Rahvasteliit.
• 1924 – Chamonix's algas talispordinädal. Järgmisel aastal tunnistati need võistlused tagantjärele esimesteks taliolümpiamängudeks.
• 1955 – Nõukogude Liit kuulutas sõjaseisukorra Saksamaaga ametlikult lõppenuks.
• 1952 – Islandi äsja surnud presidendi asemel moodustati riigi juhtimiseks Ajutine Triumviraat, mille liikmed olid Steingrímur Steinthórsson, Jón Pálmason ja Jón Ásbjörnsson
• 1961 – El Salvadoris sai võimule Tsiviil-sõjaväline direktoorium, mille liikmed olid Aníbal Portillo, Feliciano Avelar, José Antonio Rodríguez Porth, José Francisco Valiente, Julio Adalberto Rivera Carballo ja Mariano Castro Morán
• 2011 – Araabia kevad: Egiptuses algasid massimeeleavaldused president Hosni Mubaraki vastu.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 25. jaanuaril

• 750 – Leo IV, Bütsantsi keiser 775–780^[5]
• 1627 – Robert Boyle, inglise füüsik ja keemik
• 1736 – Joseph-Louis Lagrange, itaalia-prantsuse matemaatik ja astronoom
• 1759 – Robert Burns, šoti luuletaja
• 1832 – Ivan Šiškin, vene kunstnik
• 1874 – William Somerset Maugham, inglise kirjanik
• 1882 – Virginia Woolf, inglise kirjanik
• 1886 – Oskar Liik, eesti arst ja sõjaväelane
• 1910 – Viljo Revell, soome arhitekt
• 1917 – Ilya Prigogine, belgia keemik, Nobeli keemiaauhind 1977
• 1923 – Arvid Carlsson, rootsi teadlane, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat 2000
• 1928 – Eduard Ševardnadze, Gruusia riigipea 1992–2003
• 1930 – Heino Krevald, eesti korvpallur ja treener
• 1933 – Corazon Aquino, Filipiinide president 1986–1992
• 1935 – Antonio Ramalho Eanes dos Santos, Portugali president 1976–1986
• 1938 – Vladimir Võssotski, vene luuletaja, laulja ja näitleja
• 1942 – Eusébio, portugali jalgpallur
• 1947 – Kersti Kreismann, eesti näitleja
• 1947 – Tostão (Eduardo Gonçalves de Andrade), brasiilia jalgpallur
• 1958 – Jürgen Hingsen, saksa kümnevõistleja
• 1971 – Luca Badoer, itaalia võidusõitja (Vormel 1)
• 1975 – Tim Montgomery, ameerika kergejõustiklane (sprinter)
• 1976 – Mia Kirshner, kanada näitleja
• 1978 – Volodõmõr Zelenskõi, Ukraina poliitik
• 1980 – Christian Olsson, rootsi kolmikhüppaja
• 1980 – Xavi (Xavier Hernández Creus), hispaania jalgpallur
• 1981 – Alicia Keys, ameerika R&B laulja ja pianist
• 1982 – Noemi, Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja
• 1984 – Robinho (Robson de Souza), brasiilia jalgpallur
• 1987 – Maria Kirilenko, vene tennisist

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 25. jaanuaril

• 1908 – Mihhail Tšigorin, vene maletaja
• 1935 – Valerian Kuibõšev, Nõukogude Liidu riigitegelane
• 1940 – Aleksander Pääro, endine Rakvere linnapea
• 1947 – Al Capone, ameerika gangster
• 1952 – Sveinn Björnsson, Islandi esimene president
• 1982 – Mihhail Suslov, Nõukogude Liidu peaideoloog
• 1990 – Ava Gardner, ameerika filminäitleja
• 1995 – Rein Sepp, eesti luuletaja ja tõlkija
• 2004 – Fanny Blankers-Koen, hollandi kergejõustiklane
• 2004 – Miklós Fehér, ungari jalgpallur (südameatakk mängu ajal)

Pühad

• Paavlipäev
• Tatjanapäev

Ilmarekordid

• Tallinna maksimumtemperatuur +5,7 °C (1991)
• Tallinna miinimumtemperatuur −30,9 °C (1942)
• Tartu maksimumtemperatuur +4,5 °C (1991)
• Tartu miinimumtemperatuur −34,4 °C (1868)

Viited