Sündmused Eestis
Pikemalt artiklis 1928. aasta Eestis
- 1. jaanuar – toimus 1928. aasta rahareform. Markade-pennide asemel hakkasid kehtima kroonid-sendid.
- 6. jaanuar – Riias toimus Tartu Noorte Meeste Kristliku Ühingu võrkpallimeeskonna ja sealse, eelmise aasta mitteametlikuks maailmameistriks tulnud meeskonna JKSi vahel matš, mille võitis Tartu 2:0[1].
- 29. jaanuar – lõppesid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Mitmevõistluses võitis Christfried Burmeister[1].
- 5. veebruar – Eesti Spordi Keskliit kinnitas Amsterdami olümpiaks ettevalmistuse eelarve (238 000 marka) kuni 1. maini. Eelarve suurimad kulud olid kergejõustikule ja jalgpallile[1].
- 13. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 15[1].
- 14. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka 13. veebruar) kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 19[1].
- 16. veebruar – liikluseks avati Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee[2]. Nüüd sai Tallinnast Pärnusse varasema 14 tunni asemel 6 tunniga[2].
- 19. veebruar – Tallinnas avati Eesti esimene raadionäitus. Tuntud välisfirmade kõrval osalesid ka kohalikud raadiotöökojad ja -amatöörid.
- 24. veebruar – kogu Eestis toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul[2].
- 25. veebruar – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale[1].
- 28. veebruar – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia[1].
- 29. veebruar – valitsuse otsusel müüdi Eestis tuletikkude valmistamise ainuõigus Rootsi tikutootmisettevõttele[2].
- 12. märts – Tallinnas lõppesid esimesed Eestis peetud rahvusvahelised jääpurjetamisvõistlused. Need kestsid kaks päeva ja need võitis Erik Holst[1].
- 2. aprill – Eesti Spordi Keskliidu esimeheks sai kindral Johan Laidoner[1].
- 18. aprill – asutati Välis-Eesti Ühing[2].
- 27. aprill – Tallinnas avati esimene autonäitus: eksponeeriti 22 sõidu- ja 8 veoautot[2].
- 7. mai – asutati Pärnumaa Spordiliit[1].
- 15. mai – Viljandis asutati spordiselts Sakala[1].
- 18. mai – Tallinna tehnikumis kaitses diplomitöö Johanna Tammison, kellest sai Eesti esimene naisinsener[2].
- 25. mai – Riigikogu võttis vastu "Raudteevõrgu arendamise seaduse"[2].
- 2. juuni – Ohvitseride Keskkogu ruumides valiti väeosaülemate aukohtu esimene koosseis.
- 3. juuni – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maratonis, kus üllatuslikult võitis ajakirjanikust spordimees Karl Laas[1].
- 10. juuni – avati Otepää Vabadussõja mälestussammas.
- 17. juuni – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud esimene Eesti-Soome tennisemaavõistlus, mille Eesti kaotas 5:12[1].
- 26. juuni – Tallinnas avati rootsi nüüdiskunsti ülevaatenäitus, kus oli eksponeeritud üle 300 teose[2].
- 27. juuni – Tartus avati kuningas Gustav Adolf II ausammas[2].
- 30. juuni – Tallinnas toimus 2. juulini kestnud IX üldlaulupidu[2].
- 7. juuli – esimest korda toimus jooks ümber Viljandi järve[1].
- 8. juuli – asutati Eesti Jahtklubide Liit[1].
- 12. juuli – Nõukogude jäälõhkuja Krassin (selle kapten oli eestlane Karl Jõgi) päästis Teravmägede lähedal Umberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud[2].
- 31. august – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts[2].
- 31. august – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts Läänela[1].
- 1. september – Eesti laskis käibele esimesed kümnekroonised paberrahad.
- 8. september – Estonia teatris esietendus esimese algupärase eesti ooperina Evald Aava "Vikerlased".
- 9.–10. september – toimus esimene üleriiklik loomakaitse kongress.
- 15. september – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut[1].
- 14. oktoober – Tõrvas avati Vabadussõja mälestussammas.
- 26. oktoober – Timotheus Grünthal valiti riigikohtunikuks.
- Novembris ilmus August Gailiti romaan "Toomas Nipernaadi"[2].
- 6. detsember – Jaan Jaago tuli Münchenis elukutseliste maadluses seitsmendat korda maailmameistriks[2].
- 14. detsember – Käreveres kukkus kokku äsja valminud sild üle Emajõe.