Sündmused Eestis
Pikemalt artiklis 1933. aasta Eestis
- 1. jaanuar – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000[3]. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu[3].
- 20. jaanuar – Eesti Spordileht ilmus esimest korda kuukirjana[4].
- 21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 21 autot. Tähesõidu võitis prantslane Maurice Vasselle[4].
- 27. jaanuar – Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) käsipallimeeskond lõpetas oma Euroopa turnee, mis oli alanud 2. jaanuaril. NMKÜ võitis korvpallis 4 mängu 12-st ja võrkpallis kõik 5 mängu[4].
- 9. veebruar – Aleksander Hellat ja Rudolf Gabrel valiti riigikohtunikeks.
- 15. veebruar – hakkas ilmuma Eesti Loodus.
- 27. aprill – Eesti Spordi Keskliidu juhatuse esimehe kohalt lahkus Johan Laidoner ja tema asemele valiti Ado Anderkopp[4].
- 13. mai – Robert Friedemann algatas 1-se Eesti allveelaeva ehitamise fondi algkapitali kogumise.
- 28. mai – Riias toimus Eesti-Läti maavõistlusmäng, mille Läti võitis 2:0[4]
- 31. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikirja.
- 11. juuni – Stockholmi olümpiastaadionil oli Eesti oma esimesel MM-võistluste valikturniiri mängul vastamisi Rootsiga, kellele kaotati 2:6[4].
- 21. juuni – maailmakuulus soomlasest pikamaajooksja Paavo Nurmi jooksis neljandat korda Eestis. See jäi tema viimaseks jooksuks välismaal[4].
- 23. juuni – Läti president Alberts Kviesis saabus Eestisse.
- 23. juuni – Tallinnas toimus 25. juunini X üldlaulupidu[3].
- 23.–24. juuni – Tallinnas toimus Esimene Ülemaaline Kurttummade Kongress.[viide?]
- 25. juuni – põlema süttis Soeva kool, mis asus ajaloolises Võlla mõisas.
- 30. juuni – valitsus teatas, et müüb moraalselt vananenud hävitajalaevad ("Lennuk" ja "Vambola") Peruule[3]. Müük pälvis ühiskonnas suure pahameele[3].
- 11. august – Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra.
- 13. august – riigivanem Jaan Tõnisson sõitis eravisiidile Soome.
- 17. september – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg"[3].
- 17. september – toimus esimene mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy)[4].
- 29. september – Eestisse saabus Ameerika lendur Charles Lindbergh abikaasaga.
- 30. september – eestlane Ernst Birnbaum oli Nõukogude Liidu stratostaadi "SSSR" pardal, kui see purustas maailmarekordi õhukõrguses (19 km)[3].
- 14.–16. oktoober – toimunud rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse eelnõu
- 17. oktoober – Valkas tabati pornograafiliste fotode tegija Ned de Baggo.
- 18. oktoober – asutati Tallinna Meistrite Kogu.
- 19. oktoober – Jaan Tõnissoni valitsus kaotas enda poolt sama aasta 11. augustil kehtestatud kaitseseisukorra alates 20. oktoobrist.
- 19. oktoober – Otto Pukk vannutati advokaadiks.
- 30. oktoober[küsitav] – taastus vabadussõjalaste legaalne tegevus: loodi Eesti Vabadussõjalaste Liit.
- 21. november – valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed järgnevaks neljaks aastaks.
- 24. november – konfiskeeriti ajaleht Võitluse Lipp, mis sisaldas riigivastaseid kirjutusi.
- 26. november – Tallinna saabus Soome soomuslaev Väinämöinen.
- 9. detsember – Balti Vendluse juhid Victor von zur Mühlen, Ernst Turmann, Emil Musso, Otto Haller ja Hans von Schulmann saadeti sisekaitseülema otsusega kaitseseisukorra piirkonnast välja.
- 11. detsember – algas 2-sendiste metallvahetusrahade vermimine.
- 14. detsember – Märt Gross valiti Valga linnapeaks.
- 15. detsember – Rahvuslik Keskerakond otsustas riigivanema kandidaati mitte üles seada, vaid toetada Johan Laidoneri kandidatuuri.
- 17. detsember – Jaan Kiivit valiti Viru-Jaagupi koguduse õpetajaks.
- 18. detsember – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-Tööstuskoja esimeheks.
- 21. detsember – tulistati Haljala vallavanemat Evald Valki.