Sündmused Eestis
Pikemalt artiklis 1932. aasta Eestis
- 4. jaanuar – sõlmiti Eesti mittekallaletungileping NSV Liiduga.
- 7. jaanuar – Tallinna Kalevi käsipallimeeskond alustas kuu aega kestnud Euroopa võistlusturneed, mille jooksul peeti 14 korvpalli- ja 6 võrkpallikohtumist; võiduskooriks jäi 9:5[1].
- 19. jaanuar – ajalehes Eesti Spordileht avaldati esimest korda jäähoki võistlusmäärused[1].
- 7. veebruar – Eesti võistkond mängis esimest korda jäähokit: Tallinna meeskond jäi Riia Unionile alla 0:6[1]
- 14. veebruar – Tallinna Kalevi väljal toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda[1].
- 24. veebruar – Tallinna Spordi jääpallimeeskond tuli kümnendat korda Eesti meistriks, võites finaalis Kalevi võistkonda 3:2[1].
- 28. veebruar – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu)[1]
- 13. märts – Türil toimus Eesti esimene 50 km suusamaraton, mille võitis Reinhold Niilov[1].
- 13. märts – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi võistluses viimaseks[1].
- 20. märts – Tallinnas tuli kokku III vabadussõjalaste kongress[2].
- 23. märts – Tallinnas hukkus küüni põlengul kümme kodutut ja prostituuti, nende hulgas Vabadusristi kavaler Feliks Reimann.
- Riigikogu andis välja mitmeid seadusi, et vähendada majandussurutist[2]. Nt keelati ühel inimesel töötada korraga mitmel ametikohal, talupidajate tulumaksu vähendati 50%[2]
- 24. märts – registreeriti rahvussotsialistlik Saksa Klubi.
- 1. aprill – võeti käibesse 10-sendiline vahetusraha.
- 10. aprill – toimusid Eesti meistrivõistlused tõstmises[1].
- 16. aprill – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2[1].
- 17. aprill – ilmuma hakkas ajakiri Eesti Maleilm[1].
- 23. aprill – asutati Õhu- ja Gaasikaitse Liit[2].
- 1. mai – Eesti Spordileht hakkas ilmuma kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval)[1].
- 28. mai – asutati Tallinna Spordipressi Klubi, mis oli Eesti Spordiajakirjanike Liidu eelkäija[1].
- 29. mai – Tallinnas avati Vaestekooli tänavale ehitatud velodroom[1].
- 1. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 3:0[1].
- 2. juuni – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased[1].
- 7. juuni – Oslos toimus Eesti-Norra esimene maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:3[1].
- 9. juuni – toimus Tartumaa Spordiliidu asutamiskoosolek[1].
- 11. juuni – Tallinna velodroomil (avati 29. mail) toimusid esimesed rahvusvahelised võistlused[1].
- 12. juuni – Riias toimusid Eesti-Läti maavõistlused kergejõustikus, kus Eesti kaotas 70,5:87,5[1].
- 29. juuni – Tartus algasid ülikooli 300. aastapäeva puhul mitmed üritused[2].
- 17. juuli – EVKL (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) korraldas Tapal vabadussõjalaste päeva, mis omandas poliitilise ilme.
- Juulis hakkas ilmuma populaarteaduslik väljaanne "Eesti rahva ajalugu".
- 19. august – Saksa saadik Otmar Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.
- 25. september – Tallinna Hipodroomil toimus esimene võistlus mootorratastele[1].
- Septembris ilmus Friedebert Tuglase uurimus "Eesti Kirjameeste Selts".
- Sügisel ilmus A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" IV osa.
- 1. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 20-kroonise pangatähe.
- 16. oktoober – Tartus toimus suur kaklus Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Korporatsioon Sakala liikmete vahel.
- 3. november – Tallinna kinos Modern kanti ette Eesti-Soome ühistööna valminud muusikafilm "Päikese lapsed"[2].
- 15. detsember – majanduskriisi oludes jäi Eestil USA-le tasumata iga-aastane sõjavõla osamaks[2].
- Asutati Rakenduskunstnike Ühing (RaKü).
- Ilmus Eesti Entsüklopeedia esimene köide (1932–1937).