Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

...

Märts

...

Aprill

...

Mai

9. mai – Austraalia pealinnaks sai Melbourne'i asemel Canberra.
21. mai – Charles Lindbergh maandus Pariisi Le Bourget' lennuväljal kell 22:22 pärast esimest soololendu üle Atlandi ookeani.

Juuni

...

Juuli

...

August

...

September

...

Oktoober

...

November

...

Detsember

...

Sündmused Eestis

1. jaanuar – Eesti poksija Ervin Klausner kaotas Brasiilias oma esimese matši, kui Portugalist pärit Jose Santa lõi ta teises raundis nokauti^[1].
2. jaanuar – Tartus toimus 3. jaanuarini kestnud I rahvusliku kasvatuse kongress^[2].
23. jaanuar – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseum^[2].
30. jaanuar – Tallinnas toimus esimene maavõistlus Eesti ja Läti jääpallimeeskonna vahel, mille Läti võitis 5:3^[1].
20.–21. veebruar – toimusid vallavolikogude valimised.
3. märts – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit^[1].
24. märts – tehti teine katse asutada Eesti Maleliit, ent see taas ebaõnnestus^[1].
3. aprill – Tallinna toomkirikus peeti esimene eestikeelne jutlus.
11. aprill – likvideeriti aktsiaselts Aeronaut^[2]. Nüüdsest hakkasid lennuühendust Eestiga pidama välisfirmad^[2].
14. aprill – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula^[1].
22. aprill – Elva ja Tartu vahel tegi proovisõidu Raudteetehastes valminud mootorvagun^[2].
24. aprill – USAs resideeriv Alfred Maasik püstitas New Yorgis 5 miili jooksus uue Eesti rekordi 25.55,0^[1].
16. mai – Saksamaal Hannoveris viskas Johan Meimer teise eestlasena oda üle 60 m^[1].
29. mai – Varssavis lõppes kergejõustiku kolmikmaavõistlus Eesti, Läti ja Poola vahel. Eesti jäi alla nii Poolale kui ka Lätile. See oli ühtlasi Eesti esimene kergejõustiku maavõistlus^[1].
16. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1^[1].
19. juuni – Kultuur-Ajaloolise Seltsi eestvõttel alustati Sõjamäele rahvapargi rajamist^[2].
7. juuli – aktsiaselts Ilmarine andis Teedeministeeriumile üle esimesed kodumaised teehöövlid, mis olid varustatud 25-hobujõulise Fordsoni mootoriga ja mille hind oli 7 500 000 marka.
10. juuli – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani ehitatud mudaravila.
14. august – Kurgjal avati Carl Robert Jakobsoni hauasammas^[2].
2. september – Kaitseliidu ülema käskkirjaga loodi Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse.
1. oktoober – Tartus avalikustati kirjastuse Loodus esimese romaanivõistluse tulemused^[2]. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev"^[2].
13. november – Tallinna Reaalkooli juures avati Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele mälestussammas^[2].
13. detsember – Tartu arstirohtude tehase Helios püssirohuosakonnas oli plahvatus, milles hukkus kaheksa töölist ja hävisid tootmishooned^[2].
Tartus hakkas ilmuma maanaistele mõeldud ajakiri Taluperenaine.^[2]

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1927

1. jaanuar – Karl Muru, eesti kirjandusteadlane
20. jaanuar – Karl Siilivask, eesti ajaloolane
30. jaanuar – Olof Palme, Rootsi poliitik
7. veebruar – Volodõmõr Kuts, ukraina pikamaajooksja
14. veebruar – Lois Maxwell, kanada näitleja
17. veebruar – Juan Almeida Bosque, kuuba revolutsionäär
20. veebruar – Sidney Poitier, USA näitleja
1. märts – Harry Belafonte, USA muusik
6. märts – Gabriel García Márquez, Colombia kirjanik
6. märts – Wes Montgomery, USA muusik
6. märts – Leroy Gordon Cooper, USA astronaut
16. märts – Vladimir Komarov, vene kosmonaut
21. märts – Hans-Dietrich Genscher, saksa poliitik
27. märts – Mstislav Rostropovitš, vene tšellist ja dirigent
2. aprill – Ferenc Puskás, ungari jalgpallur
6. aprill – Gerry Mulligan, USA džässmuusik
16. aprill – Benedictus XVI (Joseph Alois Ratzinger), Rooma paavst
16. aprill – Jelena Košeleva, eesti kinoinsener
20. aprill – Phil Hill, USA võidusõitja (Vormel 1)
25. aprill – Aleksander Suuman, eesti luuletaja ja maalikunstnik
30. aprill – Ellen Alaküla, eesti näitleja
25. mai – Robert Ludlum, USA kirjanik
27. mai – Henry Kissinger, USA diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhind 1973
23. juuni – Vadim Zagladin, Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja parteitegelane
30. juuni – James Goldman, USA näitekirjanik ja stsenarist
4. juuli – Gina Lollobrigida, itaalia näitleja
6. juuli – Janet Leigh, USA näitleja
21. juuli – Hillar Ojaste, Eesti sporditegelane
16. september – Karel Gut, Tšehhoslovakkia jäähokimängija ja -treener
17. september – Ago Aaloe, eesti geoloog
18. september – Juta Eskel, eesti skulptor
14. oktoober – Roger Moore, inglise näitleja
16. oktoober – Günter Grass, saksa kirjanik
20. oktoober – Silvia Laidla, eesti näitleja
18. november – Eldar Rjazanov, vene filmirežissöör ja stsenarist
20. november – Mihhail Uljanov, vene näitleja ja lavastaja
28. november – Ruth Peramets-Püss, eesti esimene televisioonidiktor ja saatejuht
8. detsember – Vladimir Šatalov, vene kosmonaut
25. detsember – Ram Narayan, india muusik
31. detsember – Éva Ruttkai, ungari näitleja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1927

9. jaanuar – Houston Stewart Chamberlain, saksa filosoof
3. märts – Mihhail Artsõbašev, vene prosaist, näitekirjanik ja publitsist
15. aprill – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
5. mai – Johan Mey, eesti merendustegelane ja hüdrograaf
11. mai – Juan Gris, hispaania kunstnik
12. juuni – Karel Farský, tšehhi vaimulik
28. juuni – Otto Bache, taani maalikunstnik
14. juuli – Fritz Hofmann, saksa kergejõustiklane ja võimleja
21. august – William Burnside, Suurbritannia matemaatik
10. oktoober – August Kitzberg, eesti kirjanik
13. oktoober – Heinrich XXIV, endine Reußi noorema liini vürst

Nobeli auhinnad

füüsika – Arthur Holly Compton ja Charles Thomson Rees Wilson
keemia – Heinrich Otto Wieland
meditsiin – Julius Wagner-Jauregg
kirjandus – Henri Bergson
rahu – Ferdinand Buisson ja Ludwig Quidde

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 216–218

Kategooria