Sündmused Eestis
Pikemalt artiklis 1926. aasta Eestis
- 4. jaanuar – Tartus avati raudbetoonist Vabadussild (64,5 m).[1]
- 19. jaanuar – registreeriti osaühisus Mootor. Ettevõttest saab hiljem Eesti suurim autotranspordifirma.[1]
- 24. jaanuar – lennuõnnetus Tallinnas: alla kukkus Aeronaudi lennuk, mille pardal oli ka Aeronaudi asutajaliige Jakob Tillo.[1]
- 30. jaanuar – Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.[1]
- 5. veebruar – 6. veebruarini toimunud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Eesti ja Läti kolmandad maavõistlused võitis 26:20 Eesti.[2]
- 6. veebruar – lõppesid 5. veebruaril alanud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Tallinna ja Riia linnavõistlustel võitsid lätlased 22:17.[2]
- 19. veebruar – Riigikogus võeti vastu Popsiseadus.[3]
- 21. veebruar – toimus Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolek, kus otsustati, et liidu juhatus ei tohi edaspidi korraldada alkoholiga bankette.[2]
- 28. veebruar – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri jooksus esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.[2]
- 28. veebruar – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).[2]
- 5. märts – Riigikogu võttis vastu "Võõrandatud maade eest tasu maksmise seaduse", mille järgi pidi endistele mõisaomanikele 55 aasta jooksul tagastatama 12,2 miljonit krooni.[1]
- 12. märts – põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks asutati Eesti Maapank.
- 13. märts – Tallinna toimus esimene ajakirjanike ball, millest saab iga-aastane Eesti seltskonnaelu suursündmus.[1]
- 14. märts – toimus Riia Jahtklubi jääpurjetamisvõistlus, mille esimese nädala võitsid Erik Holst ja Etienne Galnhbäck.[2]
- 14. märts – toimusid Pärnumaa meistrivõistlused tõstmises, kus Arnold Luhaäär tegi Eesti rekordi, saades viie tõste kogusummaks 507,5 kg.[2]
- 25. märts – Rio de Janeiros pidas Eesti raskekaallane Ervin Klausner oma esimese matši elukutselisena.[2]
- 27. märts – Eduard Brock tegi Eesti meistrivõistlustel tõstmises poolraskekaalus vasaku käega rebimises uue maailmarekordi.[2]
- 28. märts – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maadluses.[2]
- 8. aprill – Tallinnas toimus 10. aprillini kestnud II Eesti kehalise kasvatuse kongress.[2]
- 23. aprill – ilmus Eesti Spordilehe kriitpaberil mälestusnumber, millega tähistati Georg Lurichi 50. sünniaastapäeva.[2]
- 25. aprill – toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused lauatennises ehk tollal pingpongis.[2]
- 2. mai – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaajooksus, mille võitis neljandat korda järjest Heinrich Paal.[2]
- 16. mai – Eesti Foto-Klubi avas Tallinnas esimese rahvusvahelise fotonäituse.[1]
- 16. mai – Tondi sõjakoolis toimusid Eesti esimesed laskevõistlused. See päev on ühtlasi Eesti laskespordi algusaeg.[2]
- 13. juuni – avati Kadrioru staadion Eesti-Leedu maavõistlusega jalgpallis, mille võitis Eesti 3:1.[2]
- 16. juuni – tegevust alustas Vabadussõja Ajaloo Komitee.[1]
- 19. juuni – Pirital toimus Eesti esimene orienteerumisvõistlus, mille võitis Julius Tiisfeldt.[2]
- 24. juuni – Suure-Jaanis avati Vabadussõja mälestussammas "Lembit".[1]
- 1. juuli – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus.[1]
- 18. juuli – Tartus algasid 29. juulini kestnud 18. maailma karskuskongress, 12. Põhjamaade karskuskongress ja 7. Põhjamaade valgelindi kongress.[1]
- 30. juuli – tuhanded tallinlased jälgisid Kadrioru staadionil maailmarekordimehe Paavo Nurmi jooksu.
- Juulis ilmus 1200-leheküljeline teos "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur".[1]
- 1. august – avati 63 km pikkune kitsarööpmeline raudtee Sondast Mustveesse.[1]
- 1. august – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister; võitis Tallinna Kalevi meeskond.[2]
- 29. august – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas.[1]
- 12. september – Lasnamäe lennuväljal toimus kaitseväe lennupäev.[1]
- 26. september – avati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
- 8. oktoober[küsitav] – Tallinnas Vabaduse väljakul avati Eesti suurim ja moodsaim kino "Gloria Palace".
- Oktoobris ilmus Anton Hansen Tammsaare romaanisarja esimene köide.[1]
- 18. detsember – Tallinnas alustas Eestis "Raadio-Ringhääling" esimesi korrapäraseid raadiosaateid.
- 31. detsember – asutati Saaremaa Merispordi Selts.
- Sel aastal said Eestis linnaõiguse viis uut linna: Põltsamaa ja Tapa (mõlemad 30. juunist), Tõrva ja Türi (mõlemad 2. juulist) ja Nõmme (12. novembrist).[1]
- Haridusministeeriumi Kultuurivalitsus kutsus Estonia teatri pedagoogiks-hääleseadjaks Armanda degli Abbati-Campodonico.