2. veebruar on Gregoriuse kalendri 33. päev. Juliuse kalendri järgi 20. jaanuar (1901–2100).

Sündmused

Eestis

• 1833 – Helme kihelkonna talupoeg Mats Erdell, kes oli vilja- ja linaäriga rikkaks saanud, ostis ära Roobe mõisa pantkirjad ja sai seeläbi mõisa tegelikuks valdajaks.^[1] Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Erdell 1867. aastal Roobe mõisa päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik.^[1]
• 1919 – Tartu kliinikus suri Paju lahingus raskelt haavata saanud Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.
• 1920 – sõlmiti Tartu rahuleping Eesti ja Vene SFNV vahel.^[2]
• 1925 – kinnitati Kaitseliidu põhikiri.
• 1932 – Tallinnas avati Põllutöökoda, mille esimeheks valiti Karl Einbund.
• 1936 – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses olid esimest korda maakohas – Kohilas.^[3]
• 1937 – Tallinna Majaomanike Panga valminud hoones alustas tegevust Eesti modernseim kohvik Kultas.
• 1939 – Kaunases algas Balti riikide välisministrite IX konverents.
• 1939 – Šveitsi saadik Karl Egger esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
• 1942 – saksa keel kuulutati okupeeritud idaaladel (sh Eestis) ametlikuks riigikeeleks.^[1] Siiski kindralkomissariaatide piires võis paralleelselt kasutada ka kohalikke keeli.^[1]
• 1944 – Teine maailmasõda: Punaarmee ületas Narva jõe, rajades mitu platsdarmi Narva-äärsetele aladele.
• 1948 – Stockholmis võeti vastu Eesti Rahvusnõukogu statuut ja moodustati Eesti Rahvusnõukogu Presiidium, mille etteotsa valiti August Rei.
• 1990 – Tartu rahulepingu 70. aastapäev. Tallinna Linnahalli kogunes Eesti NSV kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu, kus kiideti heaks deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse kohta.
• 1994 – Tallinna tuli NATO missioon, kes tutvustas algatuse "Partnerlus rahu nimel" võimalusi ja eesmärke. Samuti uuriti Eesti valmisolekut osalemaks selles programmis.
• 1995 – Eesti Vabariigi välisministeeriumi, Jaan Tõnissoni Instituudi ja Tartu Ülikooli lähiajaloo õppetooli korraldusel toimus Tartus Tartu rahulepingu 75. aastapäeva puhul teaduskonverents.
• 1995 – välisminister Jüri Luik kirjutas Strasbourgis alla Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonile.
• 1996 – Eesti ja Venemaa vahetasid Tallinnas 1994. aasta juulilepete ratifitseerimiskirju. Hiljem leping jõustus.
• 2001 – asutati Eesti NATO Ühing.
• 2005 – Tallinna piiskoplikus Toomkirikus pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine EELK peapiiskop – Andres Põder.
• 2015 – Tallinna piiskoplikus Toomkirikus pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine EELK peapiiskop – Urmas Viilma.

Maailmas

• 0962 – Otto I krooniti Saksa-Rooma keisriks.
• 1119 – Calixtus II sai uueks paavstiks.
• 1348 – Saksa ordu Leedu sõjad: Saksa ordu võitis Strėva lahingus kaks korda suuremat Leedu väge.
• 1536 – Hispaania maadeavastaja Pedro de Mendoza rajas Puerto de Nuestra Señora Santa María del Buen Ayre linna ehk tänapäeva Buenos Airese.
• 1556 – Hiinas toimus ajalooliselt enim ohvreid nõudnud Shaanxi maavärin. Katastroofis hukkus umbes 830 000 inimest.
• 1653 – Nieuw Amsterdam (praegune New York), kus tollal elas 800 inimest, sai Hollandilt linnaõigused.
• 1709 – Alexander Selkirk pääses laevahukust üksikule saarele, saades nii Robinson Crusoe prototüübiks.
• 1797 – Itaalia linn Mantova alistus prantslastele.
• 1808 – Prantsuse väed okupeerisid Rooma, kuna paavst Pius VII ei tunnustanud Napoli kuningriiki ning ei soovinud ühineda prantslaste liiduga Suurbritannia vastu.
• 1848 – Guadalupe Hidalgo lepinguga lõpetati Ameerika-Mehhiko sõda.
• 1848 – California kullapalaviku ajal randus San Franciscos esimene laev Hiina väljarändajatega.
• 1872 – Holland müüs Suurbritanniale Aafrika Kullaranniku kaubandussõlmed.
• 1878 – Kreeka kuulutas Türgile sõja.^[viide?]
• 1905 – Belgia Kongos Welle regioonis algas ülestõus.
• 1918 – Lenini juhitud Rahvakomissaride Nõukogu andis välja dekreedi kiriku lahutamisest riigist ja kooli lahutamisest kirikust.
• 1920 – Prantsusmaa okupeeris Memeli.
• 1924 – Türgi Rahvusassamblee tühistas kaliifi võimu.
• 1935 – Leonard Keeler testis esimesena valedetektorit.
• 1943 – Teine maailmasõda: lõppes Stalingradi lahing, Saksamaa 6. armee kapituleerus, Stalingrad langes Punaarmee kätte, 91 000 Saksa sõdurit võeti vangi.
• 1945 – Teine maailmasõda: Ecuador kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.^[4]
• 1955 – Nõukogude Liidus Kasahstanis Tjuratami asunduse lähedal alustati mandritevaheliste rakettite testpolügooni ehitust, millest kasvas välja Baikonuri kosmodroom.
• 1959 – Venemaal toimus Djatlovi kuru intsident (üheksa kaugmatkajat hukkus teadmata põhjusel).
• 1971 – Iraanis Ramsaris võeti vastu Ramsari konventsioon.
• 1974 – Kambodža pealinna Phnom Penhi piiravad kommunistid pommitasid linna, hiljem teavitas valitsus, et kokkupõrkes hukkus 17 inimest.
• 1977 – Lääne-Saksamaa valitsus kiitis heaks plaani, mille kohaselt saadeti Indoneesiasse ja Türgisse ligi 625 miljoni Ameerika dollari väärtuses allveelaevu, rakette ja tanke.
• 1990 – Lõuna-Aafrika Vabariigi president Frederik Willem de Klerk tühistas Aafrika Rahvuskongressi tegutsemiskeelu.
• 1991 – Afganistanis ja Pakistanis toimus maavärin. Hukkus vähemalt 109 ja kannatada sai üle 30 inimese.
• 1993 – Kabulis toimus Afganistani mässuliste raketirünnak, milles hukkus 72 inimest.
• 1995 – Kairos kohtusid Iisraeli, Jordaania, PVO ja Egiptuse liidrid, kus püüti taaskehtestada Iisraeli-Palestiina lepinguid.
• 1997 – Sri Lanka kirdeosa sõjaväebaasi ründasid tamili mässulised, hukkus umbes 48 inimest.
• 1998 – Filipiinide lõunaosas kukkus alla lennukompanii Cebu Pacific Air reisilennuk, õnnetuses hukkusid kõik 104 reisijat.
• 1999 – Venezuelas valiti uueks presidendiks Hugo Chávez.
• 2009 – hüperinflatsiooni tõttu viidi Zimbabwes läbi rahareform: neljas Zimbabwe dollar võrdus triljoni kolmanda Zimbabwe dollariga.
• 2009 – Venemaal korraldas noorteorganisatsioon Naši Moskvas Eesti saatkonna ees meeleavalduse pronksiöö korraldamises süüdistatud isikute toetuseks.
• 2011 – Sudaani valitsus teatas, et aktsepteerib Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumi tulemusi.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 2. veebruaril

• 1455 – Hans, Taani, Norra ja Rootsi kuningas
• 1649 – Benedictus XIII, paavst
• 1882 – James Joyce, iiri kirjanik
• 1885 – Mihhail Frunze, Nõukogude sõjaväelane ja riigitegelane
• 1890 – Charles Correll, ameerika näitleja
• 1926 – Valéry Giscard d'Estaing, prantsuse poliitik, Prantsusmaa president 1974–1981
• 1927 – Stan Getz, ameerika saksofonist
• 1934 – Othar Ioseliani, gruusia filmilavastaja
• 1947 – Farrah Fawcett, Ameerika Ühendriikide näitleja
• 1947 – Harri Õunapuu, eesti poliitik
• 1950 – Bárbara Rey
• 1967 – Laurent Nkunda, Kongo DV sõjaväelane ja poliitik
• 1972 – Airi Allvee, eesti laulja
• 1973 – Aleksander Tammert, Eesti kettaheitja
• 1977 – Shakira, colombia laulja
• 1978 – Andres Mähar, eesti näitleja
• 1979 – Urmo Aava, eesti rallisõitja
• 1983 – Carolina Klüft, rootsi kergejõustiklane

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 2. veebruaril

• 1907 – Dmitri Mendelejev, vene keemik
• 1919 – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
• 1930 – Gregor von Bochmann, baltisaksa maalikunstnik
• 1956 – Pjotr Kontšalovski, vene maalikunstnik
• 1969 – Boris Karloff, inglise filminäitleja
• 1970 – Bertrand Russell, inglise filosoof
• 1979 – Sid Vicious, inglise laulja ja filminäitleja
• 1990 – Paul Ariste, eesti keeleteadlane
• 2014 – Philip Seymour Hoffman, USA filminäitleja

Tähtpäevad

• Tartu rahu aastapäev
• Küünlapäev
• Metsümiseja päev
• Rahvusvaheline märgalade päev

Ilmarekordid

• Tallinna maksimumtemperatuur +6,4 °C (1914)
• Tallinna miinimumtemperatuur −24,6 °C (1940)
• Tartu maksimumtemperatuur +9,7 °C (1917)
• Tartu miinimumtemperatuur −32,5 °C (1867)
• 2011/2012. aasta talve madalaim õhutemperatuur −29,4 °C Jõgeval.^[5] Eelmine talve külmarekord oli registreeritud 31. jaanuaril

Viited