Sündmused Eestis
Pikemalt artiklis 1918. aasta Eestis
- 13.–14. jaanuar (31. detsember 1917 – 1. jaanuar 1918 vkj) – Maanõukogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks kohe, kui Saksa vägede sissetungi oht muutub vahetuks. Maanõukogu otsusega otsustati moodustada välisdelegatsioon, tutvustamaks maailmale Eesti olusid ning hankimaks ka rahvusvahelist tunnustust Maanõukogule.
- 12. jaanuar[küsitav] – 4. novembril 1917 loodud ning 3 päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.
- 13. jaanuar (vkj 31. detsember) – Paul Kulbuschist sai Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu kiriku piiskop[1]. Tema uueks, pühitsetud nimeks saab Platon[1].
- 20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Tallinnas algas teine eesti sõjaväelaste kongress, mis kestis 26. jaanuarini[2].
- 9. veebruar (vkj 27. jaanuar) – algasid valimised Eesti Asutavasse Kogusse.
- 14. veebruar (vkj 1. veebruar) – Eesti ja Nõukogude Venemaa võttis kasutusele juuliuse kalendri asemel uue kalendri[1]. See tõi kaasa selle, et 1. veebruar loeti 14. veebruariks[1]. 31. jaanuarile 1918 järgnes kohe 14. veebruar 1918.
- 18. veebruar – Maanõukogu Vanematekogu otsustas kuulutada välja Eesti iseseisvuse, panna paika iseseisvusmanifesti alused ja moodustada selle kirjutamiseks komisjoni (Juhan Kukk, Jüri Jaakson, Karl Ast, Ferdinand Peterson)
- 19. veebruar – algas Vene Balti laevastiku evakuatsioon Tallinnast
- 19. veebruar – Tallinnas Eesti Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute ja Maanõukogu Vanematekogu nõupidamisel moodustati Eestimaa Päästmise Komitee[2].
- 23. veebruar – Pärnu teatri rõdult loeti avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
- 24. veebruar – kuulutati välja Eesti Vabariik ja määrati ametisse eesti Ajutine Valitsus.
- 25. veebruar – keskpäeval sisenesid Tallinna Saksa väeosad. Õhtuks lahkusid sadamast viimased Vene sõjalaevad.
- 5. aprill – Peterburi kubermangus elavate eestlaste delegatsioon esitas Tartu komandantuurile palve Saksa valitsuse kaitse alla saada.
- 15. aprill – mindi üle suveajale.
- 1. mai – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse[3].
- 3. mai – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 4. mai – loodi Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond (ÜENÜTO)[4].
- 13. mai – Prantsusmaa valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 29. mai – Itaalia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 18. juuni – hakkas ilmuma Tallinna Päevaleht.
- 5. august – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus[5].
- 8.-12. november – üldstreik Tallinnas, kohalviibivate Saksa okupatsioonivõimude vastu
- 17. september – Tallinnas alustas tööd Eesti Tehnika Seltsi erikursused (hilisem Tallinna Tehnikum)[2].
- 11. november – Eesti Ajutine Valitsus taasalustas oma tegevust.
- 11. november – asutati Eesti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit.
- 11. november – Aleksander Hellat võttis Saksa okupatsioonivõimudelt üle Tallinnas politseivalitsuse asjaajamise ja varad politseimeistri abilt
- 12. november – heisati Tallinna Raekojale rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud linnavolikogu.
- 13. november – võttis Aleksander Pallas üle Tallinnas linnaameti ning samal õhtul toimunud Tallinna linnavolikogu istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus.
- 13. november – võtsid Eesti ajutise valitsuse volinikud Jüri Jaakson ja Peeter Põld üle Eestimaa provintsivalitsuse
- 15. november – võtsid Jüri Jaakson ja Jaak Reichmann Eesti ajutise valitsuse esindajatena üle Tallinna ringkonnakohtu ja rahukohtud
- 15. november – alustas endine Tallinna postkontori ülem Hindrek Rikand sideühenduste ülevõtmist
- 16. november – võeti üle Tallinna tolliamet
- 19. november – Riias sõlmiti Üleandmise leping Eesti ajutise valitsuse ja Saksamaa peavoliniku vahel.
- 24. november – lasti müügile esimesed Eesti Vabariigi postmargid.
- 28. november – Punaarmee koos Eesti punaväelastega vallutas Narva (Vabadussõja algus).
- 29. november – moodustati Eesti Töörahva Kommuun. Eesti kuulutas välja üldise sundmobilisatsiooni.
- 30. november – Eesti rahaühikuks sai Eesti mark, mis võrdus 100 penniga[2]. Paralleelselt jäid käibima ka muud valuutad, nt tsaarirubla, duumarubla[2].
- 8. detsember – Punaarmee vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
- Asutati vabatahtlik abiorganisatsioon "Ühistöö".
- 16. detsember – moodustati Kalevlaste Malev[5].
- 18. detsember – eraisikutel keelati raudteedel sõitmine.
- 20. detsember – Soomes moodustati Eesti Abistamise Peatoimkond[2].
- 21. detsember – Punaarmee vallutas Tartu.
- 23. detsember – loodi Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht, kelleks nimetati polkovnik Johan Laidoner. Ernst Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
- 27. detsember – loodi Eesti Vabariigi Riigikontroll[2].
- 30. detsember – jäälõhkujal Suur Tõll jõudsid Tallinna esimesed Soome vabatahtlikud.