Sündmused Eestis
Pikemalt artiklis 1920. aasta Eestis
- 3. jaanuar – jõustus vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas Vabadussõja sõjategevuse.
- 6. jaanuar – Viljandi Teatri- ja Kunstiühing "Ugala" harrastusnäitlejad andsid esimese etenduse[1].
- Jaanuaris asutati Eesti Koolinoorsoo Keskliit[1].
- 2. veebruar – Tartus kirjutati alla Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahulepingule, mis lõpetas Vabadussõja.
- 24. veebruar – asutati üliõpilasselts Veljesto[1].
- 11. aprill – Tallinnas Nõmmel toimus Eesti Vabariigi esimene murdmaajooksuvõistlus, mille võitis Heinrich Paal[2].
- 20. aprill – ilmus Eesti Spordilehe esimene number[1].
- 21. aprill – Eesti sai ametliku kutse, et esineda Antwerpeni olümpiamängudel iseseisva riigina[2].
- 7. mai – vastu võeti avalikkude algkoolide seadus[1]. Senised erinevat tüüpi algkoolid asendati ühtse avaliku algkooliga, õpetus muudeti emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6-klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet.
- 19. mai – Mereobservatoorium liideti Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumiga.[3]
- 1. juuni – tegevust alustas Eesti Jalgpalli Liit[2].
- 7. juuni – Jaan Luha valiti Jõgeva alevivanemaks.
- 7. juuni – Tallinnas toimus esimene ametlik korvpallimäng Eestis, kui kohtusid Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli meeskond[2].
- 15. juuni – Eesti Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese põhiseaduse.
- 3. juuli – Tallinnas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused kergejõustikus[1].
- 5. juuli – Tallinnas toimunud kergejõustikuvõistlusel tegi Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailmarekordi (tollaste tabelite järgi 8025,5 punkti), ent tulemus ei läinud rekordina kirja, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige[2].
- 7. juuli[küsitav] – Soome tunnistas de jure Eesti Vabariiki[viide?].
- 22. august – Antwerpeni olümpiamängud: Jüri Lossmann võitis olümpiamängudel esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiamedali, tulles maratonijooksus teiseks[2]
- 27. august – jõustus Seisuste kaotamise seadus.
- 29. august – Antwerpeni olümpiamängud: tõstja Alfred Neuland tuli esimese eestlasena olümpiamängudel olümpiavõitjaks[2].
- 6. september – valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama Valga ja Alutaguse maakond (viimane jäi siiski loomata)[1].
- 10. september – registreeriti osaühing Estonia-Film[1].
- 11. oktoober – Paul Sepp rajas Tallinnas esimese teatrikooli – draamakunsti erastuudio, hilisema Draamastuudio teatrikooli[1].
- 14. oktoober – Tartus kirjutati alla Vene-Soome rahulepingule.
- 16. oktoober – asutati esimene korporatsioon iseseisvas Eesti Vabariigis, korp! Leola.
- 17. oktoober – Eesti esimene maavõistlus jalgpallis: Helsingis peetud kohtumine kaotati Soomele 6:0[1].
- 27. oktoober – Tartus asutati Eesti esimene naisüliõpilaskorporatsioon: Filiae Patriae[1].
- 8. november – otsustati hakata rajama Eesti Vabadussõjas langenute mälestussambaid.
- 13. november – Tallinnas algas II naiskongress[1].
- 20. november – registreeriti Eesti Spordi Liidu põhikiri[1].
- 3. detsember – Tartu Ülikooli valitsus kinnitas korporatsioon Revelia põhikirja.
- Detsembris valisid Tartu üliõpilased Üliõpilaskonna Edustuse[1]
- Selle aasta kirjandusmaastiku olulisimaiks sündmuseks on luulekogude "Ohvrisuits" (Gustav Suits) ja "Verivalla" (Marie Under) ilmumine[1].
- Sel aastal jõudis Eestis lõpule mõisamajandus.