22. jaanuar on Gregoriuse kalendri 22. päev. Juliuse kalendri järgi 9. jaanuar (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1558 – Moskva tsaaririigi väed ületasid Aleksei Basmanovi juhtimisel Vana-Liivimaa piiri Kirde-Eestis Alutagusel ning endise Kaasani khaaniriigi khaan Šig-Alei juhtimisel Kagu-Eestis Vastseliina juures. Algas Liivi sõda.
• 1901 – Hamburgis toimusid elukutseliste maadlejate MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses, mille võitis Georg Lurich.^[1]
• 1902 – Voldemar Seeberg parandas kahel korral tõstmise maailmarekordeid.^[1]
• 1918 – jätkusid 21. jaanuaril alanud valimised Eesti Asutavasse Kogusse.
• 1920 – Helsingis lõppes 15. jaanuaril alanud Balti riikide IV konverents.
• 1923 – liikluseks avati 44 km pikkune Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline raudtee.^[2]
• 1935 – Rio de Janeiros Fluminense staadionil toimus poksimatš Ervin Klausneri ja itaallasest eksmaailmameistri Primo Carnera vahel. Üritusest võttis osa 50 000 pealtvaatajat. Matši võitis 5. raundis itaallane.^[1]
• 1940 – Jaan Kurik valiti Jõgeva vallavanemaks.
• 1940 – Virumaa ja Pärnumaa vallavanemad andsid ametivande.
• 1971 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop Johannes Oskar Lauri teatas, et soovib ametist lahkuda.
• 1990 – Kingissepa maakond nimetati ümber Saare maakonnaks.^[3]
• 1994 – alguse sai 4. veebruarini kestnud USA Föderaalse Juurdlusbüroo korraldatud kursused Eesti politsei töötajatele.
• 1994 – peeti Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu I kongress, mis toimus Estonia kontserdisaalis
• 1999 – kohus mõistis süüdi küüditaja Johannes Klassepa.
• 2010 – Eesti lihatööstusettevõte Atria Eesti teatas oma otsusest sulgeda firma efektiivsuse tõstmiseks Põlvamaal Ahjal asuv lihatoodete tehas, viia tootmine sealt üle Valgas ja Vastse-Kuustes asuvatesse tehastesse ning koondada umbes 40 töötajat.
• 2014 – Lääne-Viru maakonnas Tapa Erikoolis puhkes mäss, mille käigus lõhuti kooli inventari, mõned õpilased põgenesid hoonest ning olukorra lahendamisse pidi sekkuma politsei.

Maailmas

• 1506 – Rooma paavsti saabusid turvama esimesed 150 Šveitsi kaardiväelast.
• 1517 – Türgi väed vallutasid Kairo.
• 1521 – avati Wormsi maapäev.
• 1528 – Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutasid sõja Saksa-Rooma riigi keisrile Karl V-le.
• 1655 – Oliver Cromwell saatis Inglise parlamendi laiali.
• 1751 – Pariisis asutati Madame de Pompadouri algatusel ja kuningas Louis XV toetusel École Militaire – vanim sõjaakadeemia maailmas.
• 1771 – Hispaania loovutas Falklandi saared Suurbritanniale.
• 1808 – Portugali kuningas Joao VI koos kuningliku perekonnaga pages Napoleoni vägede eest Lissabonist Rio de Janeirosse.
• 1811 – Napoleoni väed vallutasid Oldenburgi.
• 1840 – inglise kolonistid jõudsid Uus-Meremaale.
• 1863 – Poolas, Leedus ja Valgevenes puhkes tsarismivastane Jaanuariülestõus.
• 1871 – Rorke's Drifti lahingus alustasid suulud pealetungi Briti vägedele.
• 1901 – kuninganna Victoria surmaga lõppes Suurbritannias viktoriaanlik ajastu. Briti trooni päris Edward VII.
• 1905 – 1905. aasta revolutsioon: Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval umbes 500 meeleavaldajat.
• 1914 – Fejzi Alizoti sai Albaania Keskadministratsiooni esimeheks.
• 1918 - Ukraina Keskraada välja neljanda universaali, millega kuulutas Ukraina Rahvavabariigi iseseisvaks.^[4]
• 1919 - Ukraina Rahvavabariik ja Lääne-Ukraina Rahvavabariik leppisid ühinemisaktiga kokku ühinemises.
• 1924 – Suurbritannia peaministriks sai Ramsay MacDonald.
• 1941 – Teine maailmasõda: liitlaste väed vallutasid itaallaste valduses oleva Liibüa linna Tobruki.
• 1944 – Teine maailmasõda: liitlaste väed maabusid Itaalias Anzios.
• 1946 – Ameerika Ühendriigid moodustasid esimene sõjajärgne luureorganisatsioon Central Intelligende Group, millest hiljem arenes välja CIA.
• 1946 – Qazi Mohammed kuulutas Iraani Kurdistanis Mahabadis välja Kurdistani Vabariigi. Vabariik kestis sama aasta 16. detsembrini.
• 1957 – Suessi kriis: Iisrael viia oma väed Siinai poolsaarelt välja.
• 1963 – Lääne-Saksamaa liidukantsler Konrad Adenauer ja Prantsusmaa president Charles de Gaulle sõlmisid Pariisis Élysée lossis koostöö ja sõpruse lepingu, mis sai tuntuks kui Élysée leping.
• 1964 – Põhja-Rodeesia (nüüd Sambia) esimeseks peaministriks valiti Kenneth Kaunda.
• 1966 – Nigeeria juhtkond teatas, et peaminister Abubakar Tafawa Balewa oli hukkunud nädal varem toimunud riigipöördes.
• 1969 – Nõukogude armee nooremleitnant Viktor Iljin tegi Moskvas atentaadi Leonid Brežnevile.^[5]
• 1971 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop Johannes Oskar Lauri teatas, et astub tagasi.
• 1972 – Brüsselis kirjutasid Suurbritannia, Taani, Iirimaa ja Norra alla liitumislepingule Euroopa Majandusühendusega.
• 1973 – toimus Nigeeria lennuõnnetus, milles hukkus 176 islami palverändurit.
• 1980 – arreteeriti Nõukogude Liidu füüsik ja dissident Andrei Sahharov.
• 1986 – Indira Gandhi mõrvamises 1984. aastal mõisteti süüdi kolm sikhi radikaali.
• 1990 – Aserbaidžaani parlament ähvardas Nõukogude Liidust lahku lüüa.
• 2006 – Evo Morales asus Boliivia presidendi ametisse.
• 2008 – Venemaal Põhja-Osseetias toimunud kahe plahvatuse tõttu katkes Gruusia ja Armeenia varustamine maagaasiga. Raskete ilmaolude ja sõltuvuse tõttu Vene gaasist ähvardas mõlemat riiki energiakriis. Gruusia president Mihhail Saakašvili süüdistas plahvatuste korraldamises Venemaa eriteenistusi.
• 2014 – Süüria kodusõda: Šveitsis Genfis algasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahendatud läbirääkimised Süüria valitsuse ja opositsiooni esindajate vahel.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 22. jaanuaril

• 1440 – Ivan III, Moskva suurvürst
• 1592 – Pierre Gassendi, prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom/astroloog
• 1788 – George Gordon Byron, inglise luuletaja
• 1849 – August Strindberg, rootsi kirjanik
• 1879 – Francis Picabia, prantsuse kirjanik ja kunstnik
• 1891 – Antonio Gramsci, Itaalia poliitik ja filosoof
• 1898 – Sergei Eisenstein, vene filmirežissöör ja -teoreetik
• 1898 – Maksim Unt, Eesti poliitik
• 1904 – Arkadi Gaidar, vene kirjanik
• 1908 – Lev Landau, füüsik
• 1915 – Abner Uustal, eesti õigusteadlane
• 1940 – John Hurt, Briti filminäitleja
• 1941 – Jaan Kaplinski, eesti kirjanik ja tõlkija
• 1942 – Haldur Õim, eesti keeleteadlane
• 1953 – Jim Jarmusch, USA filmirežissöör ja stsenarist
• 1962 – Dajan Ahmet, Eesti näitleja ja lavastaja
• 1962 – Mizan Zainal Abidin, Malaisia kuningas
• 1970 – Ainārs Šlesers, Läti poliitik
• 1971 – Jan Kaus, eesti kirjanik
• 1977 – Kadri Simson, Eesti poliitik
• 1981 – Beverley Mitchell, USA näitleja ja laulja
• 1982 – Martin Koch, Austria suusahüppaja
• 1987 – Astrid Jacobsen, norra murdmaasuusataja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 22. jaanuaril

• 1901 – Victoria, Suurbritannia kuninganna 1837–1901
• 1920 – Georg Lurich, eesti maadleja
• 1922 – Benedictus XV, Rooma paavst
• 1959 – Mike Hawthorn, Vormel 1 piloot ja maailmameister.
• 1973 – Lyndon B. Johnson, Ameerika Ühendriikide 36. president (1963–1969)
• 1990 – Mikk Põlde, eesti õigusteadlane
• 1993 – Kōbō Abe, Jaapani kirjanik
• 2008 – Heath Ledger, Austraalia filminäitleja
• 2009 – Gunnar Päron, Eesti ujuja ja veepallur

Pühad

• ...

Ilmarekordid

• 2019 – jaanuari madalaim õhutemperatuur −25,3 °C Väike-Maarjas^[6]

Viited