18. jaanuar on Gregoriuse kalendri 18. päev. Juliuse kalendri järgi 5. jaanuar (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1820 – Riias ja Kuressaares kuulutati pidulikult välja Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadus.^[1]
• 1838 – asutati Õpetatud Eesti Selts.
• 1902 – tõstja Voldemar Seeberg tegi Tallinnas lamades kahe käega surumises maailmarekordi, kui ta surus 114,5 kg kaaluvat kangi järjest 21 korda.^[2]
• 1918 – bolševike poolt aeti Petrogradis laiali Ülevenemaaline Asutav Kogu. Mitmed rahvuslikult meelestatud delegaadid Eestist lõid esimesi kontakte Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA diplomaatidega, et teada saada ja soosida nende suhtumist Eesti iseseisvuspüüetesse.
• 1919 – Pariisis algas rahukonverents.
• 1919 – Vabadussõda. Utrias maandunud meredessant alustas Narva vabastamist.
• 1935 – Konstantin Päts valiti Tallinna aukodanikuks ja talle anti ehituskrunt.
• 1938 – Eesti lahkus rahanappuse ja huvi puudumise pärast siinses uisuspordis Rahvusvahelisest Uisuliidust.^[2]
• 1945 – jõustus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, mille kohaselt Petseri maakond likvideeriti ning Petserimaa vallad liideti osaliselt Võrumaaga.
• 1948 – toimusid esimesed sõjajärgsed valimised kohalikesse (linna-, rajooni-, maakonna-, alevi-, valla- ja küla-) nõukogudesse.
• 1973 – Kohtla-Järve rajoonis Väike-Pungerja lähistel avati Eesti suurim põlevkivikaevandus Estonia põlevkivikaevandus.
• 1984 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks valiti Bruno Saul, eelnev esimees Valter Klauson läks pensionile.
• 1986 – oma esimese kontserdi andis Rakvere ligidal Vinni alevikus punk-rokkansambel J.M.K.E. Seda päeva tähistatakse J.M.K.E sünnipäevana.
• 1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu Eesti NSV keeleseaduse, mis kuulutas eesti keele riigikeeleks.^[3]
• 1991 – 13. jaanuaril toimunud Vilniuse verise pühapäeva kordumise kartusel ka Eestis, hakati Toompeale ehitama barrikaade.
• 1992 – Eesti delegatsioon saavutas kokkuleppe, mille alusel Venemaa hakkas Eestisse kütust vedama. Eesti lubas vastu anda senisest rohkem elektrienergiat ja toiduaineid.
• 1994 – Eesti suursaadik Brüsselis Clyde Kull andis NATO peakorteris üle president Lennart Meri ja peaminister Mart Laari allkirjaga soovi Eesti liitumiseks programmiga "Partnerlus rahu nimel".
• 2004 – avati Lasnamäe uus kergejõustikuhall.^[2]
• 2006 – Eesti Televisiooni telesaates "Pealtnägija" avalikustati kadriorgiate toimumine Kadrioru administratiivhoones.

Maailmas

• 0474 – pärast Leo I surma sai Ida-Rooma keisriks Leo II^[4]
• 532 – Nika ülestõusu lõpp.
• 1401 – Poola kuningas Wladislaw II Jagiello määras Leedu valitsejaks oma nõo Vytautase.
• 1486 – Inglismaa kuningas Henry VII abiellus Edward IV tütre Elizabethiga. Abielu tulemusel ühendati Lancasteri ja Yorki kuningasuguvõsad.
• 1535 – Hispaania konkistadoorid asutasid Lima, praeguse Peruu pealinna.
• 1701 – Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst Friedrich III krooniti Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks.
• 1778 – James Cook avastas Hawaii saared.
• 1887 – Lazăr Edeleanu sünteesis Friedrich Wilhelmi Ülikoolis esimesena maailmas amfetamiini.
• 1896 – Wilhelm Röntgen esitles röntgeniaparaati.
• 1918 – Peterburis avati Ülevenemaaline Asutav Kogu.
• 1935 – Eesti saadik Johannes Markus esitas oma volitused Poole presidendile Ignacy Mościckile.
• 1952 – Egiptuses puhkesid Briti ülemvõimu vastu rahutused.
• 1968 – USA ja Nõukogude Liit saavutasid kokkuleppe tuumarelvastuse kontrollimise lepingueelnõu suhtes.
• 1992 – Keenias osales valitsusvastasel meeleavaldusel üle 100 000 inimese.
• 1996 – Kreeka valitsev Sotsialistlik partei valis uueks peaministriks Kóstas Simítise.
• 1997 – Austria kantsler Franz Vranitzky astus ametikohalt tagasi, ta oli sel kohal töötanud 11 aastat.
• 1998 – hutu mässulised ründasid Burundi pealinna Bujumburat, paanikahoos põgenes ligi 4000 inimest.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 18. jaanuaril

• 1842 – Albert Alonzo Ames, Minneapolise linnapea (1876–1877, 1882–1884, 1886–1889, 1901–1902)
• 1849 – Sir Edmund Barton, Austraalia peaminister (1901–1903)
• 1882 – Alan Alexander Milne, inglise kirjanik
• 1892 – Oliver Hardy, ameerika komöödianäitleja
• 1904 – Cary Grant, inglise päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja
• 1915 – Santiago Carrillo Solares, Hispaania Kommunistliku Partei peasekretär (1960–1982)
• 1925 – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
• 1927 – Friedrich Magnus VI, Solms-Wildenfelsi krahv
• 1928 – Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
• 1931 – Chun Doo Hwan, Lõuna-Korea president (1980–1988)
• 1933 – Emeka Anyaoku, Nigeeria välisminister (1983) ja Briti Rahvaste Ühenduse esimees (1990–2000)
• 1934 – Hendrik Rudolf Chin A Sen, Suriname president (1980–1982).
• 1935 – Pjetër Filip Arbnori, albaania poliitik
• 1941 – Bobby Goldsboro, ameerika laulja
• 1946 – Joseph Deiss, Šveitsi välisminister (1999–2002)
• 1955 – Kevin Costner, ameerika filminäitleja ja -režissöör
• 1961 – Mark Messier, kanada hokimängija
• 1967 – Andrei Inešin, eesti jahilaskur
• 1969 – Mihkel Raud, eesti muusik
• 1982 – Tõnis Erm, eesti orienteeruja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 18. jaanuaril

• 474 – suri Ida-Rooma keiser Leo I^[5]
• 1819 – August Wilhelm Hupel, baltisaksa kodu-uurija, publitsist
• 1936 – Rudyard Kipling, briti kirjanik
• 1956 – Konstantin Päts, Eesti riigimees
• 1977 – Džemal Bijedić, Jugoslaavia peaminister (1971–1977) (lennuõnnetus)
• 1981 – Evald Paal, Eesti sõjaväelane
• 1981 – Sven Danell, rootsi vaimulik
• 1983 – Hilda Gustavson, eesti õpetaja
• 2016 – Michel Tournier, prantsuse kirjanik

Pühad

• Õigeusu kirikus peapiiskoppide Athanasiose ja Kyrillose mälestuspäev
• Luteri kirikus Apostel Peetruse tunnistuspäev

Ilmarekordid

• Tallinna maksimumtemperatuur +5,1 °C (1975)
• Tallinna miinimumtemperatuur −31,1 °C (1940)
• Tartu maksimumtemperatuur +6,5 °C (1993)
• Tartu miinimumtemperatuur −31,3 °C (1968)
• 2014 – talve külmarekord −22,9 °C Jõhvis^[6]

Viited