Sündmused Eestis

17. jaanuar (ukj) – Riias lõppes esimene Venemaal korraldatud elukutseliste maadlejate MM, mille võitis Georg Lurich^[1].
18. jaanuar (ukj) – tõstja Voldemar Seeberg tegi Tallinnas lamades kahe käega surumises maailmarekordi, kui ta 114,5 kg kaaluvat kangi surus järjest 21 korda^[1].
22. jaanuar (ukj) – Voldemar Seeberg parandas kahel korral tõstmise maailmarekordeid^[1].

4. august (vkj 22. juuli) – tööd alustas esimene Eesti rahvuslik pank ja ühistupank – Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus^[2].
5. august – algasid 5.–8. augustil (vkj 23.–26. juulil) peetud keisripäevad Tallinnas: Tallinna külastas Vene keiser Nikolai II^[2].
9. august (vkj 27. juuli) – Valgas avati 24. veebruaril asutatud teatriselts Säde^[2].
11. september (vkj 29. august) – Jakob Hurt õnnistas sisse Tartus asuva Eesti Üliõpilaste Seltsi maja^[2].
20. september (vkj 7. september) – Tallinnas avati Russalka mälestussammas^[2].
Detsembris toimusid Tallinnas ja Riias Eestimaa ja Liivimaa kuberneride osalemisel erinõupidamised, kus arutati piirkondade põllumajandusolude parandamist^[2].
Toimusid 1802. aastal avatud keiserliku Tartu ülikooli 100. aastapäeva pidustused^[2].
Tallinna marksistlikud töölisrühmad ühinesid Mihhail Kalinini eestvõtmisel ülelinnaliseks sotsiaaldemokraatlikuks organisatsiooniks^[2]. Organisatsiooni juhtivorganiks sai nn Tööliste Keskring^[2].
ilmus Eduard Vilde "Mahtra sõda"^[2].

Sündmused maailmas

12. juuli – Austraalia parlament loobus immigratsioonikitsenduste seadusest ja andis naistele hääleõiguse.

6. oktoober – valmis 2000-miiline raudteelõik Johannesburgi ja Mosambiigi linna Beira vahel.

5. jaanuar – Myrtle Cook, Kanada kergejõustiklane
5. jaanuar – Valdeko Saksen, eesti vaimulik
18. veebruar – Gustav Ränk, Eesti etnoloog
21. veebruar – Edgar Kant, eesti geograaf
27. veebruar – John Steinbeck, ameerika kirjanik
30. märts – Amanda Jasmiin, eesti kunstnik
23. aprill – Halldór Kiljan Laxness, islandi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1955
28. mai – Voldemar Rannaleet, eesti purilendur
6. juuni – Samvel Safarjan, armeenia arhitekt
16. juuli – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
28. juuli – Karl Popper, briti filosoof
18. august – Adamson-Eric, eesti maali- ja tarbekunstnik
21. august – Angel Karaliitšev, bulgaaria lastekirjanik
22. august – Leni Riefenstahl, Saksa režissöör ja fotograaf
21. september – Ilmari Salminen, Soome kergejõustiklane
5. oktoober – Gustav Raud, eesti kunstnik
5. oktoober – Koit Rink, Eesti sõjaväelane
21. november – Isaac Bashevis Singer, kirjanik, Nobeli auhind 1978
21. november – Mihhail Suslov, nõukogude poliitik, riigi peaideoloog
1. detsember – Rudolf Loo, eesti maadleja
16. detsember – Edgar Velbri, eesti arhitekt, ruumikujundaja ja mööblikunstnik

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162

Kategooria