Sündmused Eestis

3. mai (vkj 21. aprill) – Toimus Tartu Ülikooli taasavamisaktus^[1].
Kevadel kuulutati välja Liivimaa kubermanguvalitsuse patent, mille kohaselt talurahvas hakkas statsiooni ehk majutusmaksu edaspidi tasuma mitte viljas ja heintes nagu seni, vaid rahas ning riigile makstava pearaha võisid talupojad nüüdsest maksta ise (varem käis see mõisniku kaudu).^[1]
3. juuni (vkj 22. mai) – Läbisõidul Tartust tutvus Venemaa keiser Aleksander I ülikooliga, keisrile pidas tervituskõne professor ja tulevane rektor Georg Friedrich Parrot^[1].
Juunis esitas Eestimaa maapäeval koos olnud Eestimaa rüütelkond eesotsas Jakob Georg Bergiga kava, mis nägi ette talurahva kaitseks seaduse koostamise^[1].
26. juuli (vkj 14. juuli) – Eestimaa rüütelkonna maapäev võttis vastu talurahvaregulatiivi "Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Samuti otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.
27. oktoober (vkj 15. oktoober) – Aleksander I kinnitas Eestimaa Aadlike Krediitkassa põhikirja^[1].
24. detsember (vkj 12. detsember) – Aleksander I kinnitas Tartu Keiserliku Ülikooli põhimääruse^[1].
Johann Christoph Petri avaldas kolmeköitelise saksakeelse raamatu "Eestimaa ja eestlased", kus ta tugevalt kritiseeris Balti kubermangudes valitsenud ühiskondlikke olusid^[1].

Sündmused maailmas

11. jaanuar – Vassili Blagoveštšenski, vene publitsist ja pedagoog
20. veebruar – Alexander Julius Klünder, baltisaksa päritolu Vene kunstnik
26. veebruar – Victor Hugo, prantsuse kirjanik
13. märts – Friedrich Georg von Bunge, baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist
9. aprill – Elias Lönnrot, soome rahvaluulekoguja ja kirjanik
13. aprill – Leopold Fitzinger, Austria zooloog
14. mai – Horace Lecoq de Boisbaudran, prantsuse kunstnik ja kunstipedagoog
25. mai – Johann Friedrich von Brandt, saksa loodusteadlane
23. juuni – Pavel Nahhimov, Venemaa admiral
28. juuni – Napoléon Peltzer, saksa tekstiilivabrikant, kes töötas Venemaal
24. juuli – Alexandre Dumas vanem, prantsuse kirjanik
5. august – Niels Henrik Abel, norra matemaatik
25. august – Nikolaus Lenau, Austria luuletaja
30. september – Antoine Jérôme Balard, prantsuse keemik
7. oktoober – Heinrich Laakmann, Tartus tegutsenud saksa päritolu trükkal, kirjastaja ja raamatukaupmees
26. oktoober – Miguel I, Portugali kuningas
29. november – Wilhelm Hauff, saksa kirjanik
30. november – Friedrich Adolf Trendelenburg, Saksa filosoof ja filoloog
15. detsember – János Bolyai, Ungari matemaatik
15. detsember – Jean-Daniel Colladon, Šveitsi füüsik ja insener
17. detsember – Franz Karl

13. august – Peter Vitus von Quasdanovich, Austria sõjaväelane
22. august – Franz Ulrich Theodor Aepinus, saksa ja vene füüsik, astronoom, matemaatik
24. september – Aleksandr Radištšev, vene filosoof ja kirjanik
24. oktoober – Lodovico Manin, viimane Veneetsia doodž
17. detsember – Johannes Wiedewelt, taani skulptor
27. detsember – Jens Juel, taani maalikunstnik

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111

Kategooria