Liivimaa kubermang (vene keelesЛифляндская губерния, läti keelesVidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Liivimaa kubermangu maakonnad, 1913. aasta kaardil
Pärast Rootsi Idamereprovintside ja Liivimaa vallutamist Vene vägede poolt alates 1710. aastast taastati Liivimaa kubermangus nn Balti erikord, millega säilitati juba Vana-Liivimaa ajast pärinev aadli ja linnade omavalitsus, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Tsaaririik üritas seda korduvalt muuta, kuid kohaliku aadelkonnaga ei soovitud konflikti.
Liivimaa kubermang. Alexander Wilbrecht, Атлас Российской империи. 1800 год. Лист 5. Лифляндская губерния из 4 уездов и Эзельской провинции
Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander IIIvenestamispoliitika ajal 1880. aastatel hakati nn Balti erikorda olulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889, kuid Liivimaa rüütelkond säilis Eestis kuni 1920. aastani.
Venemaa Keisririigi Liivimaa kubermangu haldusaparaadi juhiks oli Riias asuv Liivimaa kuberner, kellele allus Liivimaa kubermanguvalitsus,[1][2] kuhu kuulusid kuberner, asekuberner, kaks nõunikku, oberfiskaal ja kaks sekretäri. Kuberneri juures tegutses nõuandva organina Liivimaa rüütelkonnad Liivimaa maanõunike kolleegium.[3] Maanõunike kolleegiumi tegevus katkestati aastatel 1785–1796. Katariina II poolt, asehalduskorra ajal, kuid taastati Paul I poolt 1796. aastal.
Kubermanguvalitsusse kuulusid ka Riigivaranduste Liivimaa Kroonupalat jt allasutused.
19. sajandi II poolel reorganiseeriti kubermanguvalitsuse töökorraldus osakondade alusel. Osakondade eesotsas seisid viitsekubernerid, koosseisu kuulusid nõunikud jt. Iga osakond jagunes omakorda laudadeks. I osakonnal oli 1.-4., II osakonnal 5.-7., III osakonnal 8.-10. laud. Igal laual olid oma funktsioonid, mida määratleti kubermanguvalitsuse poolt perioodiliselt välja antud juhendiga, laudade ülesanded muutusid.
Halduskorraldus
Liivimaa kubermangu vallad, 1892
Liivimaa kubermangu jaotus, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni[4]:
Liivimaa Sandarmivalitsus,[7] ülem kindralmajor Laks (−1878-), polkovnik I. D. Volkov (−1905-)
Põhja-Liivimaa politseivalitsused:
Tartu politseivalitsus (saksa Dorpater Polizeiverwaltung, vene Дерптская Управа Благочиния)
Kuressaare politseivalitsus (saksa Arensburger Polizeiverwaltung)
Pärnu politseikohus (saksa Pernauer Polizeigericht, vene Перновскиий полицейский суд)
Viljandi politseivalitsus (saksa Fellinsche Polizeiverwaltung, vene Феллинская управа благочиния)
Valga politseiamet (saksa Walksches Polizeiamt, vene Валкское Управление Городничего) ja Valga politseivalitsus (saksa Walksche Polizeiverwaltung)
Sõjaväekorraldus kubermangus
Liivimaa kubermangu territoorium kuulus 1914. aasta suvest Dvinski sõjaväeringkonda (ru), mille staap asus Dvinski ehk DaugavpilsiDünaburgi kindluses ja ülemaks jalaväekindral Aleksei Tšurin (1844–1917; Алексей Ефграфович Чурин) ja hiljem insener-kindral vürst Nikolai Tumanov (1844–1917; Николай Евсеевич Туманов). Kubermangu põhjaosas asusid 1. armeekorpusse kuulunud sõjaväeosad:
24. jalaväediviis, asukohaga Pihkvas, ülem kindralleitnant Nikolai Reštšikov (1853–19xx; Рещиков Николай Петрович)
94. Jenissei jalaväepolk (Енисейский 94-й пехотный полк), asukohaga Pihkvas, komandör kindralmajor Vladimir Gudima (1862–19xx; Гудима Владимир Захарович)
24. jalaväediviisi 2. brigaad
95. Krasnojarski jalaväepolk (Красноярский 95-й пехотный полк), asukohaga Tartu, komandör polkovnik Nikolai Lohvitski (1868–1933; Лохвицкий Николай Александрович)
96. Omski jalaväepolk (ru), asukohaga Pihkva, komandör polkovnik Georg Janov (1864–1931; Янов Георгий Дмитриевич)
24. suurtükiväe brigaad
Enne Esimest maailmasõda1914 Vilno sõjaväeringkonna (ru) 3. armeekorpusse (ru) kuulunud väeosad Liivimaa kubermangus:
25. jalaväediviis (pl), mille kõik üksused asusid Dvinskis ehk Daugavpilsis, ülem kindralleitnant Pavel Bulgakov (1856–1932; Булгаков Павел Ильич)
25. jalaväediviisi 1. brigaad
97. Liivimaa jalaväepolk (ru), polkovnik David Guntsadze (1861–1922; Гунцадзе, Давид Константинович)
98. Jurjevi jalaväepolk (Юрьевский 98-й пехотный полк), polkovnik Jevgeni Novakov (1865–pärast 1923; Новаков Евгений Иванович)
25. jalaväediviisi 2. brigaad
99. Ivangorodi jalaväepolk (Ивангородский 99-й пехотный полк), polkovnik Sergei Verhovski (1862–1936; Верховский Сергей Захарович)
100. Ostrovi jalaväepolk (ru), polkovnik Nikolai Zarin (1872–1918; Зарин Николай Дмитриевич)
25. suurtükiväe brigaad
Hariduskorraldus
XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku- ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt 7 vaba kunsti (vanim teadaolev oli Pärnu toomkool 1251. aastal). Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus hüpe Rootsi ajal: aastal 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632. aastal Tartu Ülikool.
1786. aastal anti välja Venemaa rahvakoolide määrustik, mille järgi tuli kubermangulinnades avada neljaklassiline (viie õppeaastaga) ülemrahvakool ja maakonnalinnades kaheklassiline (kahe õppeaastaga) alamrahvakool. Loodi rahvakoolide direktori ametikoht.
5. novembril 1804 kinnitas keiser Aleksander I esialgsed rahvahariduse eeskirjad. Loodi Tartu õpperingkond kuraator Friedrich Maximilian von Klingeri juhtimisel. Määrati kindlaks koolitüübid ja pannakse alus koolide riiklikule järelevalvele ja juhtimisele. Loodi püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid) (eesti õppekeelega), maakonna- ehk kreiskoolid (saksa õppekeelega), kubermangugümnaasiumid (saksa õppekeelega) ja ülikoolid.[8]
1823. aastaks olid Liivimaa Kubermangus loodud järgmised haridusasutused:
61 Läti alal: 2 Riia-, 15 Volmari-, 22 Võnnu- ja 22 Valgamaal
487 Eesti alal: 121 Tartu- , 214 Võru-, 56 Pärnu- ja 96 Viljandimaal[11]
Hilisemad koolid:
Tartu vene algkool (Дерптское русское начальное училище), 1837 avatud kool oli Riia ja Tallinna ülemrahvakoolide ja Kuramaa kubermanguJakobstadti vene kooli järel neljas venekeelne õppeasutus Balti kubermangudes.
↑Bienenstamm: Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 176–178
Wilhelm Christian Friebe (1794): Physisch: ökonomisch, und statistische Bermerkungen von Lief- und Ehstland: oder von den beiden Statthalterschaften Riga und Reval. Erste Abteilung: Die Rigische Statthalterschaft, Riga: bey Johann Friedrich Hartknoch, Google books: