1865. aasta (MDCCCLXV) oli 19. sajandi 65. aasta.

• 1. aprill – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Five Forksi lahing lõppes Konföderatsiooni vägede lüüasaaamisega.
• 9. aprill – Ameerika Ühendriikide kodusõda lõppes lõunaosariikide Konföderatsiooni alistumisega.

• 14. aprill – John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA presidenti Abraham Lincolni, president suri järgmisel hommikul.
• 26. aprill – USA sõdurid tabasid ja tapsid Virginia osariigi põhjaosas John Wilkes Boothi, kes oli kaksteist päeva varem tapnud USA presidendi Abraham Lincolni.
• 27. aprill – USA-s Mississippi jõel toimus aurulaeval Sultana plahvatus. USA ajaloo ohvriterohkeimas laevaõnnetuses hukkus ligi 1700 inimest.
• 17. mai – Asutati Rahvusvaheline Telegraafiliit (praegune Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit).
• 10. juuni – Münchenis esietendus Richard Wagneri ooper "Tristan ja Isolde".
• 19. juuni – Texases kuulutati orjad vabaks.
• 2. juuli – William Booth asutas Päästearmee.
• 4. juuli – Ilmus Lewis Carrolli lasteraamat "Alice Imedemaal".
• 30. juuli – California põhjaranniku lähedal sõitis karile USA aurulaev Brother Jonathan. Õnnetuses hukkus 225 inimest. Laeva lastiks olnud suur hulk kuldmünte toodi pinnale alles 1996. aastal.
• 12. august – Briti arst Joseph Lister kasutas esimest korda fenooli ehk karboolhapet vahendina käte, instrumentide, haavade ja sidemete desinfitseerimiseks.
• 10. november – Konföderatsiooni Andersonville'i vangla juhataja Henry Wirz hukati pärast vastuolulist süüdimõistmist, olles ainus sõdur Ameerika Ühendriikide kodusõjas, kes sõjakuriteo eest hukati.
• 18. detsember – Ameerika Ühendriikides kaotati orjus.
• 24. detsember – USA-s Tennessee osariigis Pulaski linnas asutati rassistlik organisatsioon Ku Klux Klan.
• Nokia asutamine Soomes

• 21. jaanuar (vkj 9. jaanuar) – Venemaa keiser Aleksander II kinnitas Tartu ülikooli uue põhikirja.^[1] Põhikirjaga sätestati muu hulgas ülikooli struktuur (viis teaduskonda) ja koosseisud.^[1]
• 3. märts (vkj 19. veebruar) – Aleksander II kinnitas Saaremaa talurahvaseaduse.^[1]
• 15/27. märts – Friedrich Georg von Bunge immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
• 18. aprill (vkj 6. aprill) – kehtima hakkas uus tsensuurikorraldus.^[1]
• 26. mai (vkj 14. mai) – Liivimaal keelati teorendi nõudmine rendilepinguis alates 1868. aasta jüripäevast.^[1]
• 6. juuli (vkj 24. juuni) – Tartus asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Vanemuise Selts.
• 1. juuli/13. juuli – jõustus Balti eraseadus.
• 22. oktoober (vkj 10. oktoober) – Tallinnas asutati Estonia Selts.
• Viljandimaa talupoegade katse esitada palvekiri Aleksander II-le ebaõnnestus.^[1]
• 5. detsember – Tallinna raekoja ees süüdati bürgermeister Ernst Baetge (Bätke) poolt esimest korda gaasil töötavad tänavavalgustid.^[2]
• Jõhvi kihelkonnas korraldati laulupidu.
• See aasta oli peaaegu täielik ikaldus.^[1] Üksnes peamiselt Lõuna-Eestis kasvatatud linasaak ei ikaldunud.^[1]
• Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts.^[1]

• 1. jaanuar – Gustav Wulff-Õis, eesti luuletaja
• 4. märts – Eduard Vilde, eesti proosa-, näite- ja ajakirjanik
• 16. märts – Aspazija, läti luuletaja ja näitekirjanik
• 10. juuni – Frederick Cook, USA polaaruurija
• 13. juuni – William Butler Yeats, iiri kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1923
• 10. august – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
• 11. september – Rainis, läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik
• 19. november – Madison Grant, USA eugeenik
• 8. detsember – Jean Sibelius, Soome helilooja
• 30. detsember – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907

• 15. aprill – Abraham Lincoln, USA 16. president
• 26. aprill – John Wilkes Booth, USA teatrinäitleja
• 27. september – William J. Duane, USA poliitik ja jurist
• 12. oktoober – William Vincent Wallace, iiri helilooja
• 12. november – Elizabeth Gaskell, inglise kirjanik
• 10. detsember – Léopold I, belglaste kuningas