Sündmused Eestis

Selle aasta esimesel poolaastal oli eriti Eestimaa kubermangus suur näljahäda^[1]. Kõige halvem oli seis Läänemaal^[1].
2.-3. veebruari öösel toimus Tallinna rannikul maavärin
22. märts (vkj 10. märts) – Vene keisririigi senati ukaasiga määrati, et kroonutalupoegadel oli õigus oma rendikohta eluaeg kasutada, seda pärandada ja seda päriseks osta^[1].
Maikuus ilmus Ferdinand Johann Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat"^[1].
Maikuus alustati Balti raudtee ehitust^[1].
30. juuni–2. juuli (vkj 18.–20. juuni) – Tartus toimus Johann Voldemar Jannseni ja Aleksander Kunileiu juhtimisel I üldlaulupidu^[1].
28. august (vkj 16. august) – Venemaa keiser lubas korjata annetusi kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks^[1].
Suvel olid ilmad jahedad ja viljasaak osutus rahuldavaks või heaks ja nälga polnud enam karta^[1].
28. oktoober (vkj 16. oktoober) – asutati Viljandi laulu- ja mänguselts Koit^[1].
Suvel alustati Tallinna–Peterburi raudtee (ühtlasi Balti Raudtee) rajamist.
Alustati Balti raudtee Raudteede peatehaste ehitamist Tallinna Kopli ja Telliskivi tänava nurgale.
2. detsember (vkj 20. november) – esimene vedur sõidab Tallinna sadamast Balti jaamani^[1].
Suure näljahäda tõttu aasta esimesel poolel, sündis Eestimaa kubermangus sel aastal 9315 ja suri 14 324 inimest, seega iive oli –15,5%^[1]. See aasta on ka üks suurema suremusega aastaid 18.–19. sajandit vaadates^[1].
Talurahva rekonversiooni luteri usku püüti Lõuna-Eestis takistada 6 kroonumõisa maa jagamisega õigeusku tulnutele^[1].

Sündmused maailmas

Otago Ülikool on asutatud.
1. juuni – Thomas Alva Edison sai oma esimese patendi, elektrilise hääletusmasina kohta.
8. juuni – Chicago leiutaja Yves W. McGaffey patenteeris oma "pühkimismasina", mis oli põhimõtteliselt maailma esimene tolmuimeja.
12. juuli – Napoleon III võttis Prantsusmaal kasutusele parlamentaarse süsteemi.
15. juuli – Hippolyte Mege Mouris patenteeris Prantsusmaal margariini.
4. november – Ilmus Briti teadusajakirja Nature esimene number.
8. detsember – toimus Vatikani I kirikukogu avaistung.

Sündinud

10. jaanuar – Grigori Rasputin
18. märts – Neville Chamberlain, Suurbritannia peaminister
26. veebruar – Nadežda Krupskaja
11. aprill – Gustav Vigeland, norra skulptor
21. aprill – Hauk Aabel, norra filmi- ja teatrinäitleja
2. juuli – Hjalmar Söderberg, rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
26. juuli – Martin Andersen Nexø, taani kirjanik
2. oktoober – Mahatma Gandhi
22. november – André Gide
31. detsember – Henri Matisse, maalikunstnik

Surnud

28. veebruar – Alphonse de Lamartine, prantsuse luuletaja
8. märts – Hector Berlioz, prantsuse helilooja
8. oktoober – Franklin Pierce, USA 14. president 1853–1857
23. oktoober – Charles Augustin Sainte-Beuve, prantsuse kirjanik
26. november – Albert, Schwarzburg-Rudolstadti vürst

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 141

Kategooria