Algirdas oli üks Leedu suurvürst Gediminase seitsmest pojast. Abieluga Viciebski vürsti tütre Mariaga, omandas ta viimase Viciebski vürsti surma järel 1320. aastal Viciebski vürstiriigi. Enne surma 1341 jagas Gediminas oma valdused poegade vahel, jättes noorimale pojale Jaunutisele pealinna Vilniuse ja nominaalse esimuse. Koos oma venna ŽemaitijaKęstutisega ajas Algirdas 1345 vähevõimeka Jaunutise Vilniusest välja ning kuulutas end suurvürstiks.
Algirdas valitses tegelikult oma venna Kęstutisega, Algirdas jagas oma valdused Kęstutisega niimoodi ära, et Algirdast mainitakse üksnes idaslaavi allikates (slaavipärase nimekujuga Olgierd), lääne kroonikates aga on juttu ainult tema vennast. Kęstutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa Ordu vastu, korraldas 1345 sõjakäigu Vana-Liivimaale.
Algirdas aga sõdis lõunas sõdis edukalt tatarlastega, ta liidendas ka eduka Siniste Vete lahingu järel (1362) suurvürstiriigiga Tšernigov-Severskimaa, Volõõnia, Podoolia ja Kiievimaa, luues Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiimpeeriumi, mis ulatus LäänemerestMusta mereni ja 50 miili kaugusele Moskvast ning oli üks Euroopa suuremaid riike. Valduste laienemise järel Dnepri ülem- ja keskjooksul asuvate alade üle moodustus järgnevaks 200 aastaks piir Leedu ja hilisema Poola-Leedu riigi ning Kuldhordi ja hilisema Krimmi khaaniriigi vahel. Tema võidud on pandud tema erakordse poliitilise tarkuse arvele, mille üheks avalduseks on ilmselt ka võimu jagamine venna Kęstutisega, kes osutus samuti võimekaks riigimeheks.
Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist, toetas ta Tveri vürste ja korraldas kolm sõjakäiku Moskva vastu (1368, 1370, 1372). Aastal 1370 sai ta Saksa ordult lüüa.
Algirdas maeti paganliku kombe kohaselt tänapäeva Jauniūnai valla aladel.
Leedu suurvürstid kasutasid vastavalt poliitilisest vajadusest, vajaliku usutunnistuse järgset ristimist ning seejärel kasutasid ka vastavaid (ristimisjärgseid) nimesid (paganlik + õigeusu + katoliku). Lisaks erinevatele ristinimedele on nende nimekujud erinevad riigiti (Leedu, Poola, Valgevene või Vene ajalookirjanduses).
Jaunutis (leedu Jaunitis, valgevene Jaunut Яўнут; ristinimi Ioann, Iwan) u 1300 – pärast 1366), Leedu suurvürst 1341 – 1345, Izjaslavi vürst 1346 – 1366