Arved-Ervin Sapar (7. veebruaril 1933 Paatna küla, Rakvere vald, Virumaa – 1. detsember 2021 Tartu) oli eesti astrofüüsik ja kosmoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).[1]
Arved-Ervin Sapar (7. veebruaril 1933 Paatna küla, Rakvere vald, Virumaa – 1. detsember 2021 Tartu) oli eesti astrofüüsik ja kosmoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).[1]
Sapar lõpetas 1952. aastal Rakvere I Keskkooli ja 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna füüsikaosakonna. 1960–1963 oli ta Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi aspirant. 1965. aastal kaitses Sapar Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja kosmoloogia alal "Mõningate vaadeldavate suuruste ja efektide teooria homogeense isotroopse Metagalaktika kosmoloogias", 1989 anti talle Leningradi Riikliku Ülikoolis tulemuste eest kineetikavõrrandite üldistamisel ja kuumade tähtede atmosfääriväliste spektrite uurimisel füüsika-matemaatikadoktori kraad (väitekiri "Täheatmosfääride mittetasakaaluline statistiline termodünaamika ja kuumade tähtede spektrite uurimine").[1] Professorikutse anti Arved Saparile 1990. aastal ning samal aastal valiti ta ka Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks astrofüüsika alal. [2] Ta kuulus akadeemias astronoomia ja füüsika osakonda.
Arved Sapar töötas 1957–1960 ja 1963–1966 Füüsika ja Astronoomia Instituudis nooremteadurina, 1966–1968 vanemteadurina ja 1968–1973 teoreetilise astrofüüsika sektori juhatajana. 1973–1986 oli ta FAI järglasasutuses Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis sama sektori juhataja, 1986–1990 teoreetilise astrofüüsika labori juhataja (aastast 1990 professor), 1991–1995 peateadur ning 1993–1995 astrofüüsika osakonna juhataja. Samal kohal jätkas ta pärast AAI reorganiseerimist Tartu Observatooriumiks kuni 2003. aastani, 2003–2014 oli ta samas vanemteadur.[1]
Teadustöö algaastail tegeles Arved Sapar kosmoloogiaga, uuris atmosfääriväliste tähespektrite ja täheatmosfääride ehitust, nendes toimuvaid protsesse ning lunoidide liikumist. Tema teadustegevuse üheks meelissuunaks kujunes astrofüüsika põhivõrrandite üldistamine, ta on leidnud analüütilised lahendid ainet ning kiirgust sisaldavatele universumimudelitele. Oma uurimistöödes on Sapar käsitlenud elementaarosakeste ning pooljuhtide füüsika probleeme, inimsilma kui kolmevärvi-fotomeetrilist süsteemi, tähtede mitmevärvi-fotomeetrilisi süsteeme, füüsika universaalkonstante kui universumit ja mikromaailma seostavaid suurusi, pöörlevate ja kaksiktähtede atmosfääride füüsikat, kiirguslevi teooriat ja täheplasma kineetikat[1].
Sapar on olnud paljude uuringute algataja ja juhendaja, üleliidulise astronoomia töörühma "Täheatmosfääride füüsika" asutajaliige ja juhataja (1976–1990). Ta on uurinud tehiskaaslaste liikumist ja tähtede identifitseerimist tehiskaaslastelt foto- ja magnetomeetrilise mõõteandmestiku põhjal, tähtede atmosfääriväliseid ultraviolettkiirguse spektreid ja maapealseid tähespektreid. Aastal 1978 vaatles ta (tõenäoliselt ainsa Eesti astronoomina) USAs Goddardi kosmoselendude keskuses satelliitteleskoobi International Ultraviolet Explorer (IUE) abil tähtede atmosfäärivälist ultraviolettspektrit. Nende vaatlustulemuste kohta on Sapar publitseerinud mitmeid töid.[1]
Ta on osalenud eestvedajana tähe atmosfääri mudelarvutustel ning seal toimuvate füüsikaliste protsesside tulemusena kujunevate pidev- ja joonspektrite leidmise meetodite loomisel ja arvutamisel, käsitlenud tähetuule tekkemehhanisme ja neis kujunevate spektrijoonte profiile, spektreid kujundavaid atomaarprotsesse planetaarudukogudes ning neis valitsevate füüsikaliste tingimuste ja keemilise koostise määramist.[1]
Arved Sapar oli 1968. aastast Rahvusvahelise Astronoomia Liidu (IAU) liige (sh 1976–1985 ja 1988–1991 IAU tähe atmosfääri teooria komisjoni orgkomitee liige), NSV Liidu Astronoomiaühingu (aastast 1992 Euraasia Astronoomiaühing) kaasesimees (1989–1993), Eesti Füüsika Seltsi (1989) ja Euroopa Astronoomia Ühingu (1990) asutajaliige. Aastatel 1976–1990 oli ta üleliidulise töörühma "Täheatmosfääride füüsika" juhataja[1] ja 1976–1994 Rahvusvahelise Astronoomia Liidu komisjoni "Täheatmosfääride teooria" korralduskomitee liige. [2]
1965–1990 oli ta Tartu Astronoomia Observatooriumi Publikatsioonide toimetaja ja peatoimetaja, 1992–1999 rahvusvahelise ajakirja Baltic Astronomy toimetuse liige.[1]
Arved Sapari sulest on ilmunud ligikaudu 180 teadustrükist ja aimeartiklit[1]. Ta oli viie monograafia autor või kaasautor. Tema juhendamisel on kaitstud 9 doktori- ja 2 magistriväitekirja ning 10 magistritöö õigustes diplomitööd.[3]
Arved-Ervin Sapar oli tsaariaegse külakooli haridusega[4] talupoja poeg ja Lili Sapari abikaasa.[1] Nooremas eas tegeles kulturismiga. Teine oluline hobi oli tehiskeeled.[2] Tal on kaks venda, kellest Helmut Saparit pidas eeskujuks. Temalt õppis Arved-Ervin lugemist, kirjutamist ja matemaatikat.[4]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.