Baranoff oli tatari päritolu aadlisuguvõsa[1].
Arvatakse, et suguvõsa esiisa oli tatari mursa (vürst) Ždan, kes 15. sajandil liikus Venemaale[1]. Venemaal läks ta ristiusku (ristinimi Danil Baran)[1].
Hiljem oli üks tema järglastest (Zachar Baranoff, abielus Vene bojaari Nasackini, tütre Annaga) mõisaomanik Rootsi Ingerimaa Koporje ja Jama, Viiburi piirkonnas[1][2]. Kahekümneviieaastane sõja ajal Eestimaale asunud Zachari järglased Woin (†1620), Kassjan (†1648), Grigori ja Menschik olid Eestimaal mõisaomanikud[1]. Suguvõsa aadlipäritolu on teada 1592. aastast[1].
Baranoffid immatrikuleeriti 1745. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse 1830. aastal ja 1842. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ning 1845. aastal Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse.
1590. aastal läänistas Rootsi kuningas Johan III Feodor Baranoffile suurusega 1,25 adramaad, millele Feodor Baranoff järgmisel aastal rajas Läänemaa Ohtla mõisa. Feodor ise ja ta pojad Johan ja Gerd langesid lahingus. Ohtla läks 1631. aastal Rootsi kuninga Gustav Adolf kinnitusega, Feodor Baranoffi väimees Christopher von Nyen/Nyn/Nyien/ (1603-1684)ile meeslääniks.
--- Trofim von Baranoff (-1918 Venemaal asumisel),.