![]() |
See artikkel räägib erosiooni mõistest geoloogias ja geograafias; mulla ärakandumise kohta vaata artiklit Mulla erosioon; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Erosioon (täpsustus). |
Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.[1]
Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi kulutab ja kannab ära kivimeid, setteid ja mulda.[2]
Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda 10–40 korda. Erosioon põhjustab kõrbestumist, vähendab põllumaa tootlikkust, veeteede ummistumist liigsete setetega ning toitaineterikaste pindade kadumist.[3]
Tuul ja vesi põhjustavad kõige ulatuslikumat erosiooni.
Inimtegevustest mõjutavad erosiooni põllumajandus, metsatustumine, teede ehitus, linnastumine ja inimeste tekitatud kliimamuutused.[4]
Vihmavesi põhjustab nelja erosiooni: pritsme-, lehter-, nire- ja kraavierosiooni.[5]
Pritsmeerosioon tekib, kui vihmasaju intensiivsus on suurem kui filtratsioon ning vihmapiisakesed vabastavad mullaga kokkupõrkel mullaosakesi, mis aga uhutakse pindmise veevooluga mööda nõlva alla.[5]
Lehtererosioon on vabade mullaosakeste transport koos veevooluga.[5]
Nireerosiooni põhjustab väike, kontsentreeritud veejuga, voolates mööda nõlva, mis võib olla setete allikaks kui ka erosiooni põhjustajaks. Veejuga ulatub tavaliselt paari sentimeetri sügavusele pinnasesse.[5]
Kraavierosiooni põhjustavad paduvihmad või lumesulamisvesi, mis kogunevad kraavidesse. Oma kiire vooluga võib vesi eemaldada palju kraavipinnast.[5]
Jõe- või oja erosioon tekib, kui vesi voolab pidevalt samas sängis. Erosiooni algfaasis muutub org sügavamaks, hiljem laiemaks. Üleujutuste ajal võivad ka suuremad osakesed, näiteks kivid, erodeeruda.[6]
Kaldaerosioon on jõe- ja ojakallaste kulumine. Jõe- ja orukallaste muutusi saab jälgida, kui paigaldada metallvardaid nende kallastele ja mõõta sängi laienemist.[7]
Termaalerosiooni põhjustab liikuv vesi, mis sulatab igikeltsa.[8] Seda on jälgitud nii Siberi jõgedel kui ka Antarktika rannikul.[9]
Rannikuerosiooni põhjustavad hoovused ja merelained, samuti tõusu ja mõõna vaheldumine. Laine loksub suure jõuga vastu rannikut, põhjustades selle kulumist. Viimastel aastatel on seda protsessi kiirendanud merevee tõus ja tormide tihenemine ja tugevnemine.[10]
Tuule jõu mõjul puhutakse pinnase pealmised osakesed minema, põhjustades vee aurustumist, põllukultuuride hävimist ja kõrbestumist. Inimtegevused nagu linnastumine, põllumajandus ja metsade maharaiumine on kiirendanud tuuleerosiooni.[11]
Tuuleerosiooni on kahte liiki: deflatsioon ja hõõrdumine. Deflatsiooni tagajärjel transporditakse maapinnalt ära lahtised osakesed, kuid hõõrdumise puhul kulutatakse pindu neid tabavate osakestega.[12]
Deflatsioonil on kolm vormi:
Tuuleerosioon on eriti intensiivne põua ajal.
Gravitatsiooni mõjul vajuvad kivid ja pinnas vertikaalselt, millest võib ka vee olemasolul tekkida mudavool.[13]
Tegemist on protsessiga, kus päike soojendab kivi, mille tagajärjel kivi paisub. Jahenemisel tõmbub kivi uuesti kokku, tekivad praod ja kivi laguneb. Peamiselt toimub selline protsess ainult kõrbetes, kui päeval on kuum ja öösel külmem.[14]
Suuremad ja kiiremini langevad vihmapiisad ning intensiivsem sadu suurendavad erosiooni tugevust. Alad, kus on rohkem sademeid, tugevamad tuuled ja tormid, on ka erosioonist rohkem mõjutatud.[12]
Savi sisaldavad setted on vastupidavamad erosiooni suhtes kui liiv või muld, sest savi hoiab mullaosakesi tugevamini koos.[15]
Mullad, mis sisaldavad palju orgaanilist ainet, loovad tugevama mulla struktuuri, kuna rohkem orgaanilist materjali saab koaguleeruda mulla kolloidosakestega.[12]
Väga niiske muld imab vähem vett, mis toob kaasa pindmise veevoolu. Samuti imendub tihendatud pinnasesse vähem vett kui hõredamasse pinnasesse.[12]
Taimkatte eemaldamine suurendab erosiooni ohtu. Taimkate suurendab pinnase vee läbilaskvust; taimede juured tugevdavad mulla struktuuri ja ega lase tuulel mullaosakesi minema kanda.[16]
Järsematel, pikematel ja ilma taimkatteta nõlvadel toimub erosioon vihmasadude korral kiiremini kui laugematel nõlvadel.[17] Järsematel nõlvadel toimuvad suurema tõenäosusega maalihked ja mudalaviinid.[12]
Põllumaade kündmine muudab mullaosakesed peenemaks ning suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu. Tehnika areng on seda probleemi suurendanud.[12]
Lisaks kündmisele kiirendavad erosiooni veel monokultuuris kasvatamine, põllumajandusega tegelemine nõlvadel, pinna niisutamine, ridakoristus ning pestitsiidid ja väetised, mis tapavad mulda siduvaid organisme.[12]
Väheneb ka toitainete kontsentratsioon, näiteks fosfori, sest väiksematesse mullaosakestesse mahub vähem toitaineid kui suurematesse.[18]
Kuna põldude rajamiseks raiutakse maha puud, mis takistavad tuule liikumist, suureneb ka tuuleerosiooni oht.[19]
Ülekarjatamine vähendab taimkatet ja suurendab pinna tihenemist, põhjustades erosiooni intensiivistumist.[20]
Metsade maharaiumise tagajärjel kaovad huumuskiht ja kõdukiht, mis jätab mineraalkihi kaitseta erosiooni eest. Need kihid on poorsed ja lasevad veel kiiremini pinnasesse imbuda. Sellega väheneb oht, et tekiksid pinnaveevoolud.[21]
Taimkate vähendab vihmapiiskade kineetilist energiat enne, kui see jõuab maapinnani, ning taimejuured seovad mulla osakesi, vähendades erosiooni ohtu.[22]
Eriti ohtlik on tugev vihmasadu pärast metsapõlengut.
Linnastumise mõjud:
Kliima soojenemise tagajärjed on muu hulgas järgmised:
Umbes 40% maailma põllumajandusmaade kvaliteet on degradeerumise tõttu halvenenud.[28] ÜRO andmetel kaob igal aastal Ukraina suuruse ala võrra viljakat mulda.[29] Peamised jõud, mis põhjustavad degradeerumist, on tuul ja vesi. Lisaks neile kasutatakse liialt keemilisi väetisi, mis maa parandamise asemel reostavad pinnast ja põhjavett.[30]
Pinna erosioonist pärinevad setted transpordivad saasteaineid, näiteks raskmetalle ja pestitsiide, ökosüsteemidesse.[31]
Setted moodustavad muda, mis vähendab kalade toiduvarusid ja takistab neil hingamist, kattes nende lõpused. Veetaimede ja vetikate mitmekesisus väheneb ning selgrootutel on raske paljuneda ja ellu jääda, mille tagajärjel nende suremus suureneb.[32]
Mullaosakesed, mis tõstetakse tuule mõjul üles, põhjustavad õhusaastet. Õhus olles puutuvad need osakesed kokku mürgiste kemikaalidega, põhjustades terviseprobleeme ja kahjustades keskkonda.[33] Õhus ringlevad osakesed takistavad vihmapilvede teket.[34] Lisaks mullaosakestele on kõrbetest pärinevad liivaosakesed seotud ka korallide kahjustamisega. Liivaosakesed transpordivad kõrbetest pärinevaid seenespoore, mis kahjustavad koralle. Õhus olles koguvad liivaosakesed veel enda külge ka aerosoole, suurendades korallide hävinemist veelgi.[35] Tuul on võimeline osakesi transportima suurte vahemaade taha.
Erosiooni seire ja modelleerimine aitavad paremini koostada ennetavaid ja taastavaid strateegiaid. Erosioon on keeruline protsess, mille modelleerimiseks peab aru saama geoloogiast, keemiast, hüdroloogiast, füüsikast ja klimatoloogiast. Ühelt väikeselt alalt kogutud andmeid ei saa üldistada suuremale alale.[12]
Erosiooni saab jälgida:
Erosiooni ennetamiseks saab maapinna taimkatet tihendada, näiteks istutades metsi.[36] Põldude servadele istutatakse rida puid ja põõsaid, et vähendada tuuleerosiooni, lisaks aitavad need süsinikku siduda ja on elupaigaks eri linnuliikidele.[37] Muutes külvikorda ja rajades nõlvadele astmikpõllumaa, saab erosiooni aeglustada.[38][39]
((netiviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: puuduv püstkriips kohas: |väljaandja=
(juhend)
((netiviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
((netiviide))
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)