Follikulaarvedelik on vedelik, mis täidab munasarja antraalse folliikuli õõnsust ehk antrumi ja ümbritseb munarakku[1]. Follikulaarvedeliku komponentideks on hormoonid, ensüümid, antikoagulandid, antioksüdandid, elektrolüüdid ning reaktiivsed hapnikuühendid. Follikulaarvedelik on oluliseks keskkonnaks rakkudevahelise suhtluse toimumiseks munasarja folliikulites.[2] Follikulaarvedelikku on võimalik uuringuteks koguda transvaginaalse folliikulipunktsiooni käigus.
Follikulaarvedelik moodustub nii verest kui ka munasarja folliikuli somaatiliste rakkude poolt sekreteeritud komponentidest[4]. Munaraku vabanemisel folliikulist ehk ovulatsiooni käigus satub suures koguses follikulaarvedelikku munajuhasse[5].
Follikulaarvedelik koosneb peamiselt valkudest ja steroidhormoonidest, sisaldades folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH), luteiniseerivat hormooni (LH), kasvuhormooni (GH), inimese koorioni gonadotropiini (hCG), progesterooni ja östradiooli. Veel leidub follikulaarvedelikus tsütokiine ja kasvufaktoreid, samuti metaboliite nagu aminohapped, lipiidid ja rasvhapped.[4][6][7]
Munasarja folliikulite arengu käigus nende mõõtmed suurenevad, mistõttu tekib pikem distants munaraku ning kaugeimate granuloosarakkude vahel. Sellest lähtuvalt muutub olulisemaks ka parakriinne signaliseerimine muraalsete granuloosarakkude ning kumulus-munarakk kompleksi vahel.[8] Üheks heaks näiteks parakriinsest signaliseerimisest on epidermaalse kasvufaktori (EGF) laadsete peptiidide sekreteerimine granuloosarakkude poolt follikulaarvedelikku, mis on võimelised seonduma spetsiifiliste retseptoritega, mis asuvad kumuluse granuloosarakkude pinnal[9].
Lisaks parakriinsele signaliseerimisele kasutavad munasarja folliikuli rakud üksteisega suhtlemiseks rakuväliseid vesiikuleid ehk EV-sid (extracellular vesicles), mida sekreteeritakse follikulaarvedelikku. Kuna EV-d sisaldavad mitmeid bioaktiivseid molekule nagu miRNA-sid, mRNA-sid ja valke, suudavad nad mõjutada vesiikuleid vastu võtvate rakkude funktsiooni.[8] Teadusuuringud on näidanud, et muraalsed ja kumuluse granuloosarakud on võimelised endasse EV-sid sisse võtma[10]. EV-de rollist munasarja folliikuli rakkudevahelises suhtluses on tänapäeval veel vähe teada[11].
Üle 90% follikulaarvedelikus sisalduvatest miRNA-dest ei paikne mitte EV-des, vaid hoopis kompleksis koos AGO2, nukleofosmiin 1 või teiste valkudega[12]. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased on avaldanud teadusartikli, kus uuriti miRNA-de tasemeid viljakate naiste ning polütsüstiliste munasarjade sündroomiga (PCOS) naiste preovulatoorsest folliikulist kogutud follikulaarvedelikus, selles sisalduvates rakuvälistes vesiikulites ning granuloosarakkudes. Antud teadustöö näitas, et miRNA-de tasemed olid kõigis uurimismaterjalides erinevad, viidates sellele, et polütsüstiliste munasarjadega naistel võivad esineda häired miRNA-de poolt vahendatud rakkudevahelises suhtluses.[13]
((ajakirjaviide))
: viitemall journal nõuab parameetrit |journal=
(juhend)
((ajakirjaviide))
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
((ajakirjaviide))
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
((ajakirjaviide))
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
((ajakirjaviide))
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
((ajakirjaviide))
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)