See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Veisehakkliha taldrikul

Hakkliha on koondnimetus rohkem või vähem peeneks hakitud kondita ja kõõlustest ning lümfisõlmedest puhastatud inimestele söögikõlbuliku looma-, kala-, uluki- või linnuliha kui tooraine kohta. Hakkliha on ka oluline eksport- ja importkaup rahvusvahelistel lihaturgudel, millega kauplemisele on aga kehtestatud mitmed piirangud.[1]

Hakklihast valmistatakse paljude rahvaste köökides mitmesuguseid roogasid.

Valmistamine

Hakkliha saab valmistada nii jahutatud kui ka külmutatud lihast. Tänapäeval ei kasutata lihatööstustes, toitlustusasutustes ja profiköökides liha hakkimiseks enam nuga ega hakknuga, vaid mehaanilist või elektrilist hakkmasinat.

Koduköökides valmistatakse hakkliha kas vändaga hakklihamasinaga või elektrilise köögikombaini lisaseadmega.

Standardid

Inimeste tervislikku seisundit silmas pidades on hakkliha tootmisele paljudes maades kehtestatud mitmesugused erinõuded ja standardid. Nii on Canadian Food Inspection Ageny kodulehel toodud Kanada hakklihastandardid [2]:

Eriomadused

Et hakklihas on lihaskiud väikesteks tükkideks tükeldatud, valmivad hakklihatoidud palju kiiremini kui terveid lihatükke sisaldavad toidud. Hakkliha võib süüa ka toorelt (tartarpihv).

Riknemine

Et hakkliha pind on suurem kui tavalisel lihal ning rakumembraanid on osaliselt purustatud, rikneb toores hakkliha väga kiiresti. Sellepärast on paljudes riikides välja töötatud hakkliha müümise eeskirjad. Näiteks Saksamaal tohib pakendamata hakkliha müüa ainult valmistamise päeval.

Bakterid

 Pikemalt artiklis Soolekepike

Hakklihas leiduvad bakterid, viirused, seened jms olenevad hakkliha valmistamisel kasutatavatest loomaliikidest, aga ka indiviididest. Enamik haigustekitajaid suudetakse elimineerida kuumtöötlemise käigus. Hakklihas suhteliselt kiiresti levivate ning inimesel haigusi tekitada võivate bakterite seas on soolekepike (Escherichia coli)[3] [4], salmonellabakterid ja listeeriabakterid. Et bakterite paljunemist takistada ja sellega ka säilivust parandada, on tehtud katseid hakkliha tööstuslikul tootmisel lisada sinna piimhappebaktereid nagu jogurti ja juustu puhul.

Toorained ja liigid

Tööstuslikult valmistatud veisehakkliha

Hakkliha valmistatakse sea, looma- (sh vasika-), lamba-, uluki- ja linnulihast (sealhulgas kanalihast).

Kõige levinumad on Eestis seahakkliha, veisehakkliha ja nende segud (seguhakkliha, kodune hakkliha). Levinud on ka kanahakkliha.

Lambahakkliha kasutatakse eelkõige ida ja idamõjulistes köökides.

Hobusehakkliha kasutatakse eelkõige Kesk-Aasias ja maades, kus hobuseliha söömine on levinud.

Ulukihakkliha ja linnuhakkliha kasutatakse tööstuses enamasti lihatoodete valmistamiseks. Näiteks Saksamaal on neid trihhinella- ja salmonellaohu tõttu keelatud toorel kujul müüa.

Jaapanis kannab hakkliha nimetust ka kalalihast valmistatud hakkmass.

Hakkmass

Hakklihast valmistatakse veel kolme sorti hakkmasse: naturaalne hakkmass, lihthakkmass, knellmass.[5]

Hakkmassidest valmistatakse hakklihatooteid, näiteks frikadellid ja pelmeenid valmistatakse knellmassist.

Hakklihatooted

Hakklihatoodete seas on tuntuimaks frikadellid. Hakklihast valmistatakse ka mitmesuguseid vorste.

Täidisena

Hakklihast (vastavalt retseptile) valmistatud ja maitsestatud hakkmassi kasutatakse ka mitmete taina-, juurviljade ja pastatoodete täidisena – näiteks pelmeenid, makaronivorm hakklihaga, täidetud sibulad, paprikad, hakklihapirukad, täidetud viinamarjalehed (dolma), lasanjed, takod (hispaania taco) ja pannkoogid hakklihaga jt.

Hakkliha sisaldavad ka kebabid.

Kattena

Hakklihast valmistatakse mitmete pitsade ja lahtiste lihapirukate katteid.

Hakkliharoad

Hakkliharoogadena peetakse silmas toitusid, kus hakkliha on kas peakoostisaine või oluline koostisaine.

Eestis valmistatakse toorest hakklihast nii profiköökides kui ka koduköökides sageli muuhulgas hakklihakastet, kotlette (hakk-kotlette), ühepajatoitu, hakkliha kapsastega jt.

Hakkliharoogade seas on ka hakkbiifsteek, hakkšnitsel, pikkpoiss, hakkrulaad, lihapallid, Lindstromi pihvid (Biff a la Lindström)[6]

Loetelu

Kauplustes müüakse hakk-kotlette ja hakkpraadi.

Valmistusviisid

Hakkliharoogade levinumad valmistamismeetodid on keetmine, praadimine, grillimine, hautamine, ahjus küpsetamine, kiirkeedupotis valmistamine ja aurutamine.

Vaata ka

Viited

  1. Importation and Trade of Minced Meat, Veebiversioon (vaadatud 29.12.2013) (inglise keeles)
  2. Ground Meat Standards, Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013) (inglise keeles)
  3. Committee on the Review of the USDA E. coli O157:H7, Farm-to-Table Process Risk Assessment, Board on Health Promotion and Disease Prevention, Food and Nutrition Board, Institute of Medicine,Escherichia coli O157:H7 in Ground Beef: Review of a Draft Risk Assessment, The national Academic Press, 2002, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.12.2013) (inglise keeles)
  4. National Beef Recall: E. Coli Possibly Contaminated 22,000 Pounds Of Ground Meat, USDA Says 06/20/2013 2:30, Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013) (inglise keeles)
  5. [1], Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013)
  6. Pirje Pärimets, Tallinna teeninduskooli kutseõpetaja, Miks selline nimi? Lindstromi pihvid, 30. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 28.12.2013)
  7. "Salme Masso retseptivaramu", Valgus, 2009, lk 128

Välislingid