Harju-Madise kihelkond ehk Harju ja Risti kihelkond (lühend HMd, saksa keeles Kirchspiel Lodenrode in Harrien, Kirchspiel Matthias und Kreuz,^[1] hiljem Kirchspiel Matthias in Harrien) oli kihelkond Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Piirkonna ajalugu

Muinasajal moodustasid hilisema Harju-Madise kirikukihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna edelanurga.

Ristiusu vastuvõtmisest kuulus piirkond Keila kihelkonna koosseisu. 13. sajandi keskel eraldusid Keila kihelkonnast iseseisvaks kihelkonnaks Harju-Madise ja Nissi kihelkond.

Harju-Madise kihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud 1343. aastal Lodenrode nime all, kuna kihelkonnas olid ka Lodede maavaldused.

1305–1317 ehitati kihelkonna maadele Padise klooster, mis kujunes kihelkonna suurimaks maavaldajaks.

1638. aastal sai Risti kogudus oma vaimuliku ning algas Risti kihelkonna eraldumine.

1710. aastal liideti Risti ala uuesti kiriklikult Harju-Madise kihelkonnaga.

1718. aastal rajas Venemaa kihelkonda laevastiku tugipunkti Rogerwiek, mille juurde hiljem tekkis Paldiski linn. Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Harju ja Risti kihelkonda kuulusid ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saar.

Risti kihelkond eraldati 1870. aastal Harju-Madise kirikukihelkonnast lõplikult iseseisvaks kihelkonnaks.

Harju-Madise kihelkonnakirik on Harju-Madise kirik Madisel, mis ehitati 1764. aastal keskaegse kiriku varemetele.

Harju-Madise kihelkonna mõisad

Kihelkonda kuulusid kuni 1870. aastani ka hilisemad Risti kihelkonna mõisad.

Annemõisa mõis (Annenhof) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
Ämari mõis (Habbinem) – rüütlimõis – rajati 16. sajandi lõpul
Jõberna mõis (Jöbberna) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
Leetse mõis (Leetz) – rüütlimõis – rajati 17. sajandil
Harju-Madise kirikumõis (St. Matthias) – kirikumõis
Oti mõis (Otti) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
Padise kloostrimõis (Padis-Kloster) – rüütlimõis –kloostrimõis – teateid 1319
Pallaste mõis (Pallas) – kõrvalmõis – eraldati Keilast 1802 Leetse mõisa kõrvalmõis
Põllküla mõis (Pöllküll) – rüütlimõis – rajati 17. sajandil
Männiku mõis (Tannenthal) – karjamõis – kuulus kloostrile
Vasalemma mõis (Wassalem) – rüütlimõis – eraldati kloostrimõisast 1825

Hilisemad Risti kihelkonna mõisad

Tuusari mõis (Friedenhof) – karjamõis – kuulus Nõva mõisale
Hatu mõis (Hattoküll) – rüütlimõis eraldati kloostrist 1609
Kurkse mõis (Kurks) – poolmõis
Kõmmaste mõis (Kemnast) – rüütlimõis – eraldati Risti mõisast 1640
Nõva mõis (Newe) – rüütlimõis – esmateated 1559
Pae mõis (Risti) (Paeküll) – karjamõis – Hatu mõisa karjamõis
Risti mõis (Kreuzhof) – rüütlimõis – rajati 17. sajandi I. poolel
Sealepa mõis (Sealep) – Karjamõis – Nõva mõisa karjamõis
Tamse mõis (Tams) – karjamõis – Vihterpalu mõisa karjamõis
Valgmaa mõis (Walgma) – karjamõis – Risti mõisa karjamõis
Vihterpalu mõis (Wichterpal) – rüütlimõis^[2]

Harju-Madise kihelkonna mõisavallad

Harju-Madise kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad on järgmised. Sellesse ajalooperioodi jääb ka perenimede panemine inimestele.

Padise kloostri mõisavald (Gemeinde Padis-Kloster) – valda kuulus Padise kloostrimõis, Harju-Madise ja Risti kirikumõis – vallas said 355 peret perenime
Suur-Pakri mõisavald (Gemeinde Gross-Rogoe) – saare maad kuulusid Padise kloostrimõisale – vallas said 45 peret perenime
Väike-Pakri mõisavald (Gemeinde Klein-Rogoe) – saare maad kuulusid Padise kloostrimõisale – vallas said 40 peret perenime
Vasalemma mõisavald (Gemeinde Wassalem) – vallas said 86 peret perenime
Ämari mõisavald (Gemeinde Habbinem) – vallas said 71 peret perenime
Pallaste mõisavald (Gemeinde Pallas) – vallas said 46 peret perenime
Põllküla mõisavald (Gemeinde Pöllküll) – vallas said 36 peret perenime
Leetse mõisavald (Gemeinde Leetz) – vallas said 25 peret perenime
Harju-Madise pastoraadivald (Gemeinde St. Matthias) – vallas said 14 peret perenime

Harju-Madise kihelkonnas moodustatud mõisavallad hilisema Risti kihelkonna alal:

Hatu mõisavald (Gemeinde Hattoküll) – vallas said 42 peret perenime
Kõmmaste mõisavald (Gemeinde Kemnast) – vallas said 25 peret perenime, liideti 1866 Risti vallaga
Nõva mõisavald (Gemeinde Newe) – vallas said 48 peret perenime
Risti mõisavald (Gemeinde Kreuzhof) – vallas said 87 peret perenime
Vihterpalu mõisavald (Gemeinde Wichterpal) – vallas said 279 peret perenime

Harju-Madise kihelkonna vallad

Harju-Madise kihelkonna vallad alates 1866:^[3]

Padise (kloostri) vald (Padis-Kloster) – valda kuulusid Padise kloostrimõis, Harju-Madise ja Risti kirikumõis
Leetse-Pallaste vald (Leetz und Pallas) – valda kuulusid Leetse ja Pallaste mõis – liideti 1891 Padise vallaga
Põllküla vald (Pöllküll) – liideti 1891 Padise vallaga
Suur-Pakri vald (Gross-Rogoe) – 1891 liideti Väike-Pakri vallaga Pakri vallaks
Väike-Pakri vald (Klein-Rogoe) – 1891 liideti Suur-Pakri vallaga Pakri vallaks
Vasalemma vald ( Wassalem) – liideti 1891 Padise vallaga
Ämari vald (Habbinem)– liideti 1891 Padise vallaga

Harju-Madise kihelkonnas moodustatud vallad hilisema Risti kihelkonna alal.

Hatu vald (Hattoküll) – liideti 1891 Nõva vallaga
Nõva vald (Newe) – 1893 eraldusid Risti ja Hatu mõis, mis liideti Padise vallaga.
Risti vald (Kreuzhof) – valda kuulus algselt Risti, Kurkse ja Kõmmaste mõis. 1891 liideti vald Nõva vallaga
Vihterpalu vald (Wichterpal) – liideti 1891 Nõva vallaga

1891 moodustati