Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Ta tegeles eelkõige Eesti tervishoiu ja farmaatsia ning toiduainetetööstuse, ent vägagi põhjalikult ka kindlusehitiste ajalooga ja kodu-uurimisega.
Tema kirevasse elulukku kuulus töö Saksa sõjaväevelskrina, katse põgeneda Rootsi, vangistus Kolõmal ja palju muud.
Ta õppis aastatel 1942–1944 Tartu Ülikoolis ja 1944. aastal Giesseni Ülikoolis arstiteadust.
Lõpetas 1955. aastal Tallinna Meditsiinikooli. 1974. aastal lõpetas kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli germaani-romaani filoloogia eriala. Diplomitöö oli "Die deutsche Gutsnamen in den ehemaligen Kreisen Harrien und Jerwen" (Endise Harju- ja Järvamaa saksakeelsed mõisanimed).[1] 1984. aastal kaitses ta Eesti NSV Teaduste Akadeemias kandidaadiväitekirja "История медицины г. Таллина до октябрьского перида (XIII век – 1917 г.)" (Tallinna linna meditsiini ajalugu Oktoobri-eelsel perioodil (XIII saj – 1917)) ja sai kandidaadikraadi.
Tema isa oli sõjaväelane August Gustavson.