See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; praeguse maakonna kohta vaata artiklit Valga maakond. |
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne. Vaid Valga linn koos lähiümbrusega ning mõned väikesed alad Sooru ja Paju ümbruskonnas kuuluvad praegu Eestile (olid 20. sajandi alguses eesti-läti segaasustusega).
Valga maakond (ehk Valga kreis) (saksa keeles Walksche Kreis; vene keeles Валкский уезд, läti keeles Valkas apriņķis) moodustati 3. juulil 1783. aastal Katariina II otsusega Riia ja Võnnu/Cēsise kreisi osadest. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asus täies mahus Läti alal. Vaid kahe kihelkonna – Luke ja Härgmäe – väikesed tükid ulatusid praegusele Eesti alale. Valgamaa 11 kihelkonda olid järgmised: [1] [2]
Eesti ja Läti iseseisvumise järel, 1920. aastal, mil piir Eesti ja Läti rahvusriikide vahel oli kindlaks määratud, loodi 6. septembril Eesti poolele praktiliselt uus Valga maakond. Vaid Valga linn koos tühise ümbrusega pärines selles vanast, peamiselt lätikeelsest Valga maakonnast. Ülejäänud maakond moodustati Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa Valga-lähedastest osadest (Sangaste kihelkond, Helme kihelkond, Karula kihelkond jt)[3].
Valga maakond kaotati 1950. aastal, kui Eesti haldusjaotuse üksusteks said rajoonid. Praeguse Valga maakonna piirid erinevad ka 1920. aastate piiridest.