Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem[1]; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane. Lärjeholmi, Svinsundi, Skoklosteri, Põltsamaa ja Boglösa härra.[2]
Hermann Wrangel sündis Elistvere (Ellistfer), Patsu (Patz), Valkla (Wallküll), Rannamõisa (Strandhof) ja Alu (Allo) mõisniku Hans von Wrangeli (surn. 1593) ja Ingliste mõisast pärit Barbara von Anrepi (surnud 1628) pojana-
Osales Rootsi sõjaväe koosseisus Rootsi-Poola (1600–1611) sõja Koknese lahingus 1607. aastal, kus ohvitserina langes vene vägedele vangi, pärast vabanemist osales Rootsi vägede koosseisus 1612. aastal Jaanilinna linnuse piiramisel ja vallutamisel, Ingeri sõjas ning temast sai Jaanilinna komandant. Pärast sõjategevust Liivimaal osales ta Karl XI juhitavas Rootsi vägede sõjategevuses Taani vägede vastu Kalmari sõjas, kus sattus samuti vangi. 9. märtsil 1616 määrati ta Kalmari lossiülemaks ja 28. novembril ka lossilääni asehalduriks ja 24. jaanuaril 1619 Älvsborgi lääni asehalduriks. 12. juulil 1621 ülendati ta feldmarssaliks, määrati 16. aprillil 1623 teist korda Kalmari asehalduriks, sai samas ka kõigi Smålandi väeüksuste ülemaks ja määrati 1625 Jönköpingi lossi asehalduriks. Seejärel sõdis Rzeczpospolita vägede vastu Liivimaal ja Preisimaal, määrati 1627 kuberneriametisse Rootsi Pommeri Elblągi ja pärast edukat sõjategevust sundis ta Rzeczpospolitat 1629. aastal paluma vaherahu.
Herman Wrangel osales ka kuningas Gustav II Adolfi Kolmekümneaastase sõja sõjaretkes Saksamaale, temast sai 1630. aastal riiginõunik ja 1632 Preisimaa kuberner. Ta oli komissariks 1635. aastal Rzeczpospolitaga rahulepingu sõlmimisel Sztumska Wieśis (saksa Stuhmsdorf) ja tegutses edukalt austerlaste vägede vastu Pommerimaal. 22. augustist 1643 kuni surmani oli Wrangel Liivimaa kubermangu kindralkuberner.[2]
Poola-Rootsi sõja ajal läänistati talle 1611. aastal Mälareni järve ääres Stockholmi ja Uppsala vahel asuv Skokloster, 1623. aastal sai temast Põltsamaa lossi ja mõisa omanik ja 1641 ka Prangli ("Alt"-Wrangelshof) ja Otepää ("Alt"-Odenpäh) omanik.
Herman Wrangel on maetud Skoklosteri kirikusse Uppsala lähedal.[3]
Esmalt abiellus Wrangel 1612. aastal Lerjeholmi vabapreili Margareta Gripiga (1586–1624), kes oli Haapsalu asehalduri vabahärra Mauritz Birgersson Gripi (1547–1591) ja krahvinna Edla Stensdotter Lewenkopfi (1552–1586) tütar. Abielust sündisid:
Teist korda abiellus ta Katharina Gyllenstjernaga, kes oli Nynäse ja Åråse pärishärra, Svea õuekohtu assessori Karl Eriksson Gyllenstierna (1575–1621) ja Limmaredist pärit Anna Ribbingi (1576–1628) tütar, Erik Karlsson Gyllenstierna õde. Abielust sündis:
Kolmandat korda abiellus Herman Wrangel 1636. aastal krahvinna Nassau-Siegeni krahvinna Amalia Magdalenaga (1613–1669), kes oli Nassau-Siegeni krahvi Johann VII tütar. Abielust sündisid Wrangel af Lindebergi liini liikmed:
Herman Wrangell (1587–1643) |
Hans von Wrangell (suri 1593) |
Hermann von Wrangell vanem | Hans von Wrangell (suri 1541) (Kudenorm, Elistvere) |
Magdalena von Üxküll (Lagedi, Rabivere) | |||
Adelheid von Üxküll | Johann von Üxküll (suri 1535) (Riisipere) | ||
Dorothea Mecks (suri 1548) (Poll, Rabivere) | |||
Barbara Anrep (suri 1628) |
Hermann Anrep (Ingliste) hukkus Koluvere lahingus (1573) |
Johann Anrep (Sooru ja Hummuli) | |
[ Wilmot Schwarzhof ] | |||
Margaretha von Rosen | Reinhold (Hinric) von Rosen (Augstroze) | ||
Agnes von Dönhof (Alu pärijanna) |
Eelnev Vabahärra Bengt Oxenstierna |
Liivimaa kindralkuberner 1643–1644 |
Järgnev Vabahärra Erik Ryning |