![]() |
See artikkel räägib valkudest; immunoteraapias kasutatavate ravimite kohta vaata artiklit Interferoonid (ravimid) |
Interferoonideks (inglise keeles interferons, lühend IFN) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehas mitmesuguseid rakkude komplekteeritavaid ja vabastatavaid valke, mille ülesandeks on immuunvastus.
Interferoone komplekteerivad lümfotsüüdid ja fibroblastid.[1]
Interferoonid soodustavad antiviraalset (Th1 tüüpi) immuunvastust ja evivad pahaloomuliste kasvajarakkude paljunemise vastast ja viirustevastast toimet.
Nad suurendavad T-rakkude tsütotoksilisust ja õgirakkude fagotsütoosivõimet.[2]
Interferoonid liigitatakse tsütokiinide hulka.[3]
Interferoonide retseptorid, geenid, rakud ja signaalirajad võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.
Eristatakse kolme liiki interferoone:
Interferoone on võimelised tootma, erinevates mahtudes, enamik tuumaga rakke. Nii näiteks toodavad viirusnakkuste korral:
Interferoonide toimel püütakse muuta veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes püütakse indutseerida viiruse genoomi ja valkude lagundamist.
Nii näiteks indutseerivad interferoonid gripiviiruse infektsiooni algfaasis tsütokiinide (TNFα, TNFβ, IL-6, IL-8, MIP-1a) komplekteerimist.[4]
Mitmed viirused on omandanud resistentsuse interferoonidele, nii pidurdab näiteks gripiviiruse mittestruktuurne valk (NS1) interferooni antiviraalset mõju ja aitab seega kaasa gripiviiruse levikule peremeesorganismis.
Viirused, nagu gripiviirus, marutõveviirus, vesikulaarstomatiidi viirus ja Ebola viirus suudavad inhibeerida rakusisese viiruse signaliseerimisrada blokeerides signaalijana toimiva RIG1-geeni, mille ülesandeks on interferooni IFN-α/β sünteesi käivitamine.
Uurijad on tuvastanud, et Ebola viiruse valgud VP24 ja VP35 blokeerivad peremeesorganismi interferooni (IFN)-alfa/beeta sünteesi ja signaali edastamist IFN-alfa/beeta ja IFN-gamma retseptoritele[5] ning takistavad bioloogiliste vahendajaainete signaalide saatmist rakutuuma [6] ja osalevad seeläbi kaasasündinud immuunsuse inhibeerimises.
1983. katsetati interferoonide tootmist geneetiliselt muundatud soolekepikestega (E.coli) [1]
Interferoone toodetakse biotehnoloogilistel meetoditel ja kasutatakse ka inimeste ja loomade immunoteraapias (ATC-kood: L03AB–immunostimulaatorid).[7]