Lehtma | |
---|---|
| |
Pindala |
18,4 km² (2020)[1] ![]() |
Elanikke |
3 (31.12.2021)[2] ![]() |
| |
EHAK-i kood |
4209[3] ![]() |
Koordinaadid | 59° 4′ N, 22° 42′ E |
![]() |
Lehtma on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla põhjaosas Tahkuna poolsaarel. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda. Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.
Lehtma küla ümbritseb põhjast Läänemeri ja idast Tareste laht. Küla piirneb läänes Tahkuna ja Kauste, edelas Kodeste ja lõunas Tareste külaga.
Kohanimi tuleneb eestikeelsetest sõnadest 'leht' ja 'maa'.[4] Kohanime on esmamainitud 1811. aastal kui Lechtma.
Suurem osa Lehtma küla alast kuulub Tahkuna looduskaitseala koosseisu. Küla alale jäävad Lehtma Suurjärv ja Põhjatu järv ning Hiiumaa ainus loodusreservaat. Lehtma Suurjärvest saab alguse Lehtma oja. Külas asub ka Tahkuna hiidrahn.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.[5] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 3 püsielanikku. [6]
Lehtma oli Kõrgessaare mõisa metsavahikoht. 1811. aasta hingerevisjonis on mainitud Lechtma Andrust, kelle poeg liikus perekonnanime panemise ajaks Tahkuna külla. Uueks metsavahiks asus Mihkel Kask. [7] Peale Esimest maailmasõda kuulus koht Kärdla asunduse koosseisu. Lehtma küla moodustati 1997. aastal.
Lehtma sadama kaudu küüditati 1949. aastal Hiiumaalt 261 inimest.
Lehtma küla idaosa läbib Lehtma sadama tee, mis viib Lehtma sadamasse. Küla lääneosa läbib Karjaselja tee ja põhjaosa Tahkuna tee.
Lehtmas tegutses 1992–1998 kalandusettevõtte Dagöfisk, mille pankrotistumisel asus hoonetes Dagöplasti üks tootmistsehhe. 1990.-ndatel tegutses sadamas Pöörupoi baar.