See artikkel räägib külast; J. Oro luulekogu kohta vaata artiklit Tahkuna (luulekogu) |
Tahkuna | |
---|---|
| |
Pindala | 4,8 km² (2020)[1] |
Elanikke | 6 (31.12.2021)[2] |
| |
EHAK-i kood | 8067[3] |
Koordinaadid | 59° 5′ N, 22° 36′ E |
Tahkuna on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare põhjaosas Läänemere ääres. See on Hiiumaa põhjapoolseim küla. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda ja kuni 2013. aastani Kõrgessaare valda.
Küla piirneb põhjas ja läänes Läänemerega, lõunas Meelste ja idas Lehtma külaga.
.
Carl Friedrich Wilhelm Russwurm pidas kohanime aluseks sõnaühendit ’taganina’. Paul Ariste, Lauri Kettunen ja Marja Kallasmaa pakkusid vasteks sõna tahk ’ihumiskivi’. Kohanime algusosa häälikulise arengu seletamine on keeleteadlastele probleemiks. [4] Küla on esimest korda mainitud 1564. aastal Takana nime all.
Küla edelaosa kuulub Tahkuna looduskaitseala koosseisu. Külas asub Hiiumaa põhjapoolseim geograafilline punkt Tahkuna nina.
Arv | Aasta |
---|---|
4 | 1959 |
4 | 1970 |
2 | 2000 |
2 | 2011 |
6 | 2021 |
Tahkuna talud 1917 [5]
Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
---|---|---|
1 | Kuusiku | Köök |
2 | Liiva | Klaas |
3 | Rüütli | Tee |
4 | Simmuna | Jääger |
5 | Vanakordoni | Kaus |
Tahkuna kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa koosseisu ja asus hiiurootslaste alal. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel oli külas viis talu, mille peremehed olid Greis Hansson, Jöran Thomasson, Morten Siemonson, Michel Hansson ja Kaubapöldo Bengt.
1835 said külaelanikud omale perekonnanimedeks nimed Allango, Kaus, Ninna, Rehm, Simmer ja Tahk.[6]
Seoses Nõukogude baaside rajamisega pidid külaelanikud 1939 lahkuma ja küla alal asus väeosa. Tahkuna kuulus 1977–1997 Malvaste koosseisu.
Küla keskosa läbib Tahkuna tee.
Külas asub Hiiumaa militaarmuuseum, Tahkuna tuletorn ja Eesti esimene tuulegeneraator, mis 2021 demonteeriti. Tuletorni lähedal asub mälestusmärk Estonia katastroofis hukkunud laste mälestuseks.