Mõlemal mängijal on partii alguses ühepalju erinevat värvi malendeid. Mõlemal mängijal on 1 kuningas, 1 lipp, 2 oda, 2 ratsut, 2 vankrit ja 8 etturit. Kummagi maletaja kõik malendid on ühte värvi. Ühe maletaja malendid on heledamad ja teise omad tumedamad ning tinglikult nimetatakse neid pooli valgeteks ja mustadeks.
Kõiki teisi malendeid peale etturite ja kuningate nimetatakse viguriteks. Lippe ja vankreid nimetatakse rasketeks viguriteks ning odasid ja ratsusid kergeteks viguriteks.
Malendite käigud
Vanker liigub mängulaual mööda vertikaale ja horisontaale. Võib osaleda vangerduses.
Ratsu liigub kaks välja edasi ja üks kõrvale või kaks kõrvale ja üks edasi ja saab ainsana liikuda üle teiste malendite.
Oda liigub diagonaali mööda (üks oda liigub mööda valgeid, teine musti ruute).
Lipp liigub mööda horisontaali, vertikaali või diagonaali.
Kuningas liigub igas suunas, kuid ainult 1 ruudu korraga. Võib osaleda vangerduses.
Ettur liigub ühe ruudu kaupa vertikaalis edasi (esimesel käigul ka kaks ruutu), kuid lööb ainult diagonaalis edasi. Lisaks tohib ta lüüa en passant. Kui ettur jõuab viimasele reale, siis muutub ta viguriks.
Disain
Dubrovniki ja Stauntoni stiilis ratsud
Tänapäeval kasutatakse võistlustel enamasti Stauntonmalendeid. Pärast 1950. aastal Dubrovnikis peetud 9. maleolümpiat said tuntuks nn Dubrovniki malendid, mida nii mõnedki tippmängijad on pidanud disainilt paremaks. Dubrovniki malendid olid populaarsed Ida-Euroopas. Enamik NSV Liidus toodetud malendeid olid sarnases stiilis ning neid kasutatakse väiksematel võistlustel tänini ka Eestis.
Malendid on enamasti valmistatud puidust, kuid kasutatakse ka kehvema kvaliteediga plastmassnuppe. Kui nupumaterjal on kerge võidakse nupu sisse panna metallist lisaraskused. Enamasti kleebitakse nuppude põhja alla riidest (näiteks sametist) või nahast (kunstnahast) pehmendused. Eksklusiivsemate malendite materjalina võidakse kasutada eebenipuud, elevandiluud, väärismetalle, klaasi jm.
