Onkoteraapia ehk medikamentoosne onkoloogia on kliinilise meditsiini eriala, mis tegeleb peamiselt inimeste kasvajaliste haiguste diagnostika, medikamentoosse ravi ning taastus- ja toetusraviga ning selle valdkonna teadusuuringute ja koolituse korraldamisega.
Medikamentoosne kasvajavastane ravi jaguneb manustamise skeemide ja eesmärkide alusel kolmeks:
medikamentoosne adjuvantravi (teraapia pärast kirurgilist ravi, mis peab kindlustama vähi võimalikult täielikku eemaldamist)[1];
medikamentoosne neoadjuvantravi (esmane teraapia enne kirurgilist ravi, mille eesmärgiks on vähendada vähi ruumala)[2];
medikamentoosne palliatiivravi (eesmärgiks on kannatuste minimeerimine ja sümptomite leevendamine).
sihtmärkravi ehk konkreetsele bioloogilisele molekulile suunatud ravi, kus kasutatakse väikeseid molekule (toimeaine lõpus on enamasti -ib, mis tuleneb inhibiitori lühendist) või antikehi (toimeaine lõpus on enamasti -ab)[6];
immuunravi (sh kasvajate vaktsiinteraapia).
Keemiaravi
Etoposiidi struktuur.
Onkoteraapia keemiaravimite hulka kuuluvad:
alküleerivad ained: kloorambutsiil, tsüklofosfamiid, estramustiin, ifosfamiid, melfalaan, karboplatiin, tsisplatiin, oksaliplatiin, busulfaan, aga ka mitteklassikalised alküleerivad ained;
Onkoteraapia immuunravimite hulka kuuluvad näiteks interferoon-alfa, interleukiin-2, immuunkontrollpunkti (ehk PD-1/PD-L1 raja) inhibiitor durvalumaab[7] ja valgule CD20 suunatud antikeha rituksimaab[8]. Immuunravi kuulub rahvusvahelise määratluse kohaselt bioloogilise onkoteraapia alla, sest selles kasutatakse bioloogiliste süsteemide (enamasti elusrakkude) vahendusel sünteesitud molekule, nt antikehi.[9]
Muud ravimid
Lisaks kasutatakse onkoteraapias mitmeid antiemeetilisi ravimeid.
Tulevikuprognoosid
Meditsiinialaste teadusajakirjade andmebaasi PubMed statistika 22.01.2023 seisuga: teostati otsing graafikul märgitud märksõnadega. Tuleb tähele panna, et graafiku y-telg on katkendlik, tagamaks väiksema vastete arvuga terminite kasutuse kasvu paremat visualiseerimist.
2014. aastal prognoositi, et 2020. aastaks on 20 suurema ülemaailmselt turustatud ja tarbitud ravimi hulgas esikohal just onkoloogilised ravimid nivolumaab, pembrolisumaab, palbotsikliib, neratiniib, ABT-199, MPDL3280A, MEDI4736, AZD-9291, Co-1868, LEE011.[10] Suuresti läks see prognoos täppi: 2022. aasta veebruaris ilmunud andmete kohaselt kuulusid 2021. aastal kümne suurima läbimüügiga ravimi hulka palbotsikliib (Ibrance), pembrolisumaab (Keytruda), nivolumaab (Opdivo) ja viimase kahega toime poolest sarnane atesolisumaab (Tecentriq), aga lisaks ka lenalidomiid (Revlimid), ibrutiniib (Imbruvica), pertusumaab (Perjeta), bevatsisumaab (Avastin), trastusumaab (Herceptin) ja rituksimaab (Rituximab).[11]
Arvestades personaalmeditsiini osakaalu suurenemist onkoteraapias,[12][13] on tõenäoline, et lähimas tulevikus jätkub personaliseeritud sihtmärkravis kasutatavate ravimite arendus ja laialdasem kasutuselevõtt. Onkoteraapia valdkonna kasvava populaarsusega märksõnadeks on lisaks antikeha-ravim konjugaadid[14], mis võimaldavad ravimite täppistransporti kasvaja koldesse, ning patsiendi modifitseeritud T-rakkude kasutamine (nn CAR-T teraapia)[15], mis võimaldab efektiivsemalt kaasata immuunsüsteemi komponente vähirakkude tuvastamisse ja hävitamisse.
Ajaloolist
Vähktõve onkoteraapia (tõenduspõhise meditsiini mõttes) sai alguse eeldatavalt 1942. aastal, mil Louis Goodman ja Alfred Gilman kasutasid lämmastik-sinepigaase (nitrogen mustard) mitte-Hodgkini lümfoomi raviks.[16][17]
↑FROM THE FOLLOWING ARTICLE: Chemotherapy and the war on cancerBruce A. Chabner & Thomas G. Roberts, JrNature Reviews Cancer 5, 65–72 (January 2005) doi:10.1038/nrc1529,[1]
↑Vincent T. DeVita Jr., Edward Chu, A History of Cancer Chemotherapy, doi: 10.1158/0008-5472.CAN-07-6611, Cancer Res November 1, 2008 68;8643,Veebiversioon (vaadatud 30.07.2013)