Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.
Rahvastikuregistri vastutav töötleja on Siseministeerium ja volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Aastatel 2002–2015 oli rahvastikuregistri volitatud töötleja AS Andmevara.
Rahvastiku arvestuse andmebaas loodi 1992. aastal rahavahetusnimekirjade alusel. Alates 2002. aastast võeti andmebaas kasutusele rahvastikuregistrina. Rahvastikuregistri andmete koosseisu, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu, andmete registrisse kandmise ja töötlemise järelevalve korra sätestab rahvastikuregistri seadus.[1]
Rahvastikuregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna, kus toimub pidevalt uute andmete kandmine registrisse ja vanade andmete korrastamine. Rahvastikuregistrit peetakse ühtse ühetasandilise andmekoguna ning andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile ja kohalikule omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks.
Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses. Avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatest asutustest on põhilised andmeandjad Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, perekonnaseisuasutusena maa-, linna-, ja vallavalitsused, kohtud ja välisesindused.
Andmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub spetsiaalse tarkvara abil sündmuse (sünd, surm, abielu jne) registreerimisel kohe või dokumendi (isikutunnistus, pass, elamisluba jne) väljastamisel. Näiteks lapse sünni registreerimisel tekib rahvastikuregistrisse kanne uue sündinud isiku kohta, kuhu märgitakse tema ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood ning elukoht. Samas on ka andmeid, mida saab rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada vaid isik ise.
Seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus. Alates 01.01.2006 on registri tarkvara kasutades koostatud perekonnaseisuaktidel õiguslik tähendus. Andmed loetakse õigeks ainult registris olevate andmete alusel ning puudub täiendav vajadus neid paberil tõestada.
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus järgmistel juhtudel:
Ülejäänud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
Dokumentide andmed rahvastikuregistris annavad inimesele kaitstuse tema dokumentide kuritarvitamise eest, riigile võimaluse saada infot inimese erinevate dokumentide kohta ühest registrist ning milliste dokumentidega kodanikud riigis elavad.
Rahvastikuregistrisse kantavad dokumendid on:
Rahvastikuregistris sisalduvaid andmeid kasutatakse sünni, surma, abielu, lahutuse ja elukoha registreerimisel, valimiste ja rahvahääletuse korraldamisel, maksutulude jagamisel kohalikele omavalitsustele ning omavalitsuste, maavalitsuste, politsei, haigekassa, notaribüroode, kohtute ja paljude teiste asutuste igapäevaste tööülesannete täitmisel.
Rahvastikuregistri kasutamine toimub vastavalt rahvastikuregistri seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatule ning andmete väljastamisel kaalutakse andmete saamise õigustatust.
Vastutav töötleja (Siseministeerium) kehtestab rahvastikuregistri andmete kaitse täpsemad nõuded volitatud töötlejaga (Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus) sõlmitud lepingus või rahvastikuregistri pidamise korras. Andmete kaitstust kontrollivad nii Siseministeerium kui ka Andmekaitse Inspektsioon. Regulaarselt teostatakse isikuandmete teostamise turvaauditit.
Rahvastikuregistri andmete töötlemisel osalevad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud rahvastikuregistri andmeid. Saladuses hoidmise kohustus jätkub ka pärast töö- või teenistussuhete lõppemist.
Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks esitatakse Siseministeeriumile taotlus, kus märgitakse ära andmete kasutamise eesmärk, aeg ja viis ning seaduslik alus andmete saamiseks või põhjendatakse oma õigustatud huvi. Kõigi kasutajatega sõlmitakse andmete kasutamiseks leping.
Riigiportaali eesti.ee kaudu on võimalik rahvastikuregistrisse esitada erinevaid avaldusi, teavitusi ning teostada päringuid. E-teenuste kasutamiseks on vajalik isiku tuvastamiseks ID-kaart, mobiil-ID või internetipanga kaudu.
Avaldused
Päringud
Teavitused
Juurdepääsu rahvastikuregistris olevatele andmetele võimaldatakse avalike ülesannete täitmiseks ja õigustatud huvi korral nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.
Igal eraisikul on õigus saada teavet tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate andmete kohta rahvastikuregistris. Andmeid väljastavad kohalikud omavalitsused ja rahvastikuregistri volitatud töötleja Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus. Lisaks saab isik ise oma andmeid vaadata riigiportaalis eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID-kaardiga või internetipanga kaudu.
Põhjendatud vajaduse korral on eraisikul võimalus saada teavet ka teiste isikute kohta, seda juhul, kui neile andmetele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Teabe saamiseks tuleb esitada põhjendatud avaldus rahvastikuregistri volitatud töötlejale.
Juriidilisel isikul on põhjendatud vajaduse korral õigus juurdepääsuks isikuandmetele juhul, kui nendele andmetele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmete väljastamiseks vähem kui saja isiku kohta tuleb esitada põhjendatud avaldus rahvastikuregistri volitatud töötlejale. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel ja füüsilisel isikul on õigus juurde pääseda rahvastikuregistris olevatele andmetele avaliku ülesande täitmiseks. Avaliku ülesandega on tegemist juhul, kui nimetatud ülesanne on pandud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, juriidilisele või füüsilisele isikule seaduse või mõne muu õigusaktiga. Igal isikul on õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele rahvastikuregistris juurdepääsupiirang. Andmeid, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, on õigus rahvastikuregistrist väljastada vaid avalike ülesannete täitmiseks. Juurdepääsupiirangu kehtestamiseks tuleb esitada avaldus rahvastikuregistri volitatud töötlejale (Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus).