Spordiala on sporditegevuse vorm, millel on eristuvad reeglid, vahendid ja harrastamise keskkond.
Olümpiamängude programmi kuulumise järgi eristatakse olümpiaspordialasid ja mitteolümpiaalasid. Sageli on olümpiaspordialadele suurem riiklik rahastus.
Spordialad jagunevad distsipliinideks, mis omakorda jagunevad võistlusaladeks. Näiteks spordiala on suusasport, distsipliin on murdmaasuusatamine ja võistlusala on 30 km suusavahetusega sõit.
Eesti spordiseaduse järgi esindab spordiala spordialaliit, kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid.[1]
Eesti spordiregister on võtnud kasutusele spordialade ja distsipliinide klassifikaatori, kus on loetletud järgmised spordialad ja nende alla kuuluvad distsipliinid:[2][3]
Eri riikides võib harrastatavate ja tunnustatavate spordialade nimistu olla mõnevõrra erinev. Näiteks Uus-Meremaal ja Austraalias harrastatakse netball'i, mida Eesti spordialade klassifikaatoris ei ole.
Statistikaameti andmetel olid Eestis 2016. aastal suurima harrastajate arvuga spordialad järgmised.[4]
Olümpiaspordialadest:
Mitteolümpiaaladest:
Harrastajate arvu määramisel kasutab Statistikaamet spordiregistri andmeid ja spordialade liigituse teist taset (distsipliini). Spordialadel, kus teist taset ei ole, kasutatakse esimest taset.
Spordiala harrastajaks loetakse inimene, kes võtab sellel spordialal sportimisest osa vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul.[5]