See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vitamiinipreparaadid on üht või mitut vitamiini sisaldavad ravimpreparaadid ja ained ka toidulisaained. Vitamiinipreparaadid võivad olla nii looduslikest allikatest valmistatud kontsentreeritud bioaktiivsed orgaanilised ühendid kui ka sünteetiliselt valmistatud keemilised ained, ka multivitamiinid.

Inimene saab vitamiine enamasti taimset päritolu toiduga, kuid tänapäeval tarbitakse lisaks ka mitmesuguseid vitamiinipreparaate.

Liigitus

Kontsentreeritud taimsed vitamiinipreparaadid ja ka sünteetiliselt valmistatud vitamiinipreparaadid jagatakse kasutusotstarbe järgi järgmiselt:

1) meditsiiniliselt olulised ravimpreparaadid (katsetatud, üldiselt loetakse ohututeks, rahuldava bioomastatavusega jne) – Eestis saadaval enamasti apteekides käsimüügiravimitena; nende hulka loetakse ka

2) kosmeetilised toitainelised preparaadid – turustatakse paljude rahvusvaheliste müügivõrgustike kaudu (koostis vahel rahvusvaheliselt kontrollimata ja kinnitamata, kuigi omal maal võib-olla sertifitseeritud, vahel on ka bioomastatavus rahvusvaheliselt tunnustatud standardite järgi kontrollimata)

Vorm

Vitamiinipreparaadid on saadaval nii tablettide, kapslite (sh geel-kapslite, taimekapslite), pulbrite, pihusvitamiinide ja keelealuste tablettidena, aga ka süstelahustena jpm.

Kliinilises meditsiinis

Vitamiinipreparaadid on paljude haigete enteraalse ja parenteraalse toitmise oluline koostisosa.[1]

Tähtis teada

Vitamiinipreparaadid:

Suurimad hulgitootjad

Aventis SA (Prantsusmaa), BASF AG (Saksamaa), Daiichi Pharmaceutical Co Ltd (Jaapan), Eisai Co Ltd (Jaapan), F. Hoffmann-La Roche AG (Šveits), Lonza AG (Šveits), Merck KgaA (Saksamaa), Solvay Pharmaceuticals BV (Madalmaad), Takeda Chemical Industries Ltd (Jaapan) jpt.

Ajaloost

Vitamiinipreparaatide ajalugu on tihedalt seotud farmaatsiatööstuse arenguga ja mitmete oluliste molekulide avastamisega (sh vitamiinid).

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

Vaata ka

Viited

  1. Kadri Tamme, Kliiniline toitmine, Tartu Ülikooli Kliinikum, Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliinik, Tartu, 2005 Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)
  2. Soraya de Chadarevian, Harmke Kamminga, Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s, lk 89, 1998,Harwood Academic Publishers, Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)

Välislingid