41. Kaitse Tagavarapataljon, 1941 – 1943 Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41 (saksa keeles) | |
---|---|
Tegev | 1941–1943 |
Riik |
![]() |
Kuuluvus |
![]() Väegrupi Nord tagalapiirkond |
Liik | jalavägi |
Ülesanne | tagalajulgestus |
Suurus | pataljon |
Osa |
207. julgestusdiviis Saksa Korrapolitsei |
Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinne |
Ülemad | |
Praegune ülem |
- kolonelleitnant Oskar Särev major Friedrich Kurg kolonelleitnant Juhan Vermet |
Märkimisväärsed ülemad |
|
41. Kaitse Tagavarapataljon ((saksa keeles Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41)[1] oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aasta sügisel Tartus moodustatud sõjaväeüksus.
Pataljoni suurusena oli nähtud ette 975 meest, tegelikult ei ületanud suurus kunagi 300 meest. Staap asus kogu eksisteerimise aja Tartus.
Pataljon värvati väegruppi "Nord" tagala ülemjuhataja Franz von Roques'i ja Rußland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel.
Pataljoniülemad:
Kompaniis oli neli rühma:
Pataljoni isikkoosseisu kasutati kompaniide ja rühmade kaupa Venemaal Saksa vägede tagalajulgestuseks (sh ka Leningradi oblasti Oudovai linnas asuva Saksa Välikomandatuuri nr 611 alluvuses).
41. Kaitse Tagavarapataljoni koosseisus oli oktoobrist 1941 kuni veebruarini 1942 suuskurkompanii. See liideti 3. märtsil 1942 major Aleksander Sobolevi 39. Kaitsepataljoni koosseisu, mis paiknes Kalinini rindelõigus. Suuskurkompanii ülem oli kapten Jaak Vinni.
1943. aasta algul pataljon likvideeriti ning selle ülesanded ja isikkoosseis läksid üle 35. Kaitse Tagavarapataljonile.