Ostlandi riigikomissarid olid Gauleiter und SA-ObergruppenfuhrerHinrich Lohse ja Gauleiter Erich Koch, asukohaga Riia.
Ostlandi riigikomissarid, vasakult paremale: Otto-Heinrich Drechsler, Hinrich Lohse, Alfred Rosenberg ja Eberhard von Medem Dobele lossi varemete juures (1942)Riigikomissar ja Gauleiter Hinrich Lohse
Riigikomissariaadi moodustamine
Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule 22. juunil1941 ning läänepoolsete maa-alade vallutamist ja okupeerimist moodustati 25. juulil 1941 kell 12.00 nende alade haldamiseks Reichskommissariat Ostland, keskusega Riia linnas. Riigikomissariaat moodustati Väegrupp Nordtagala-ala osadest.
Juba 1. augustil 1941 kell 12.00 laiendati Ostlandi riigikomissariaadi piire Väegrupp Mitte tagala-ala (rückwärtiges Heeresgebiet Mitte) arvel.
Uued piirid olid esialgu järgmised:
loodes: Ostlandi riigikomissariaadi senine idapiir,
lõunas ja idas: Vilniuse piirkond, idas ja kagus endine Leedu piir.
Järgmine muutus toimus 1. septembril 1941 kell 12.00.
Siis laiendati Ostlandi riigikomissariaati Kesktagala-ala arvel. Uued piirid olid järgmised:
läänes: Ostlandi riigikomissariaadi ja Białystoki ringkonna (Bezirk Bialystok) senine idapiir;
lõunas: Ukraina riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ukraine) piir;
idas ja põhjas: Kesktagala-ala kuni jooneni Sankevitši[küsitav] – Lenina Słuči ääres – Słuči jõgi kuni Słucki linnani – Rudziensk Minski-Babrujski raudtee ääres – SmiłavičyVolma[küsitav] ääres – Barysaŭ (linn jäi välja) – Biarezina jõgi kuni Bierazinoni (umbes 80 km Barysaŭ'st põhja pool) – Dzisna Daugava ääres kuni endise Läti-Vene piirini (kõik nimetatud asulad (välja arvatud Barysaŭ) ning jõgedeäärsed asulad sisse arvatud), Põhjatagala-ala kuni endise Läti-Vene piirini ja endise Läti-Eesti piirini.
Lõplikuks halduskeskuseks määrati Riia.
1. novembril 1941 läks Hrodna linn koos ümbrusega Białystoki ringkonna koosseisu.
Viimane laienemine toimus 5. detsembril kell 12.00. Endise Eesti riigi ala läks Põhjatagala-ala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu, kuigi ta jäi endiselt sõjategevuse piirkonnaks.
Aastatel 1943–1945 vallutas Punaarmee Ostlandi territooriumi vähehaaval tagasi.
Riigikomissariks (Reichskommissare) nimetati Schleswig-Holsteini ülempresident ja Gauleiter
I Peaosakond (Hauptabteilung) : juhtimisküsimused juht Wilhelm Burmeister (1905–1983);
II Peaosakond (Politischen-Abteilung): poliitilised ja juriidilised küsimused, sotsiaalhooldus, tervishoid, haridusküsimused, juhataja Friedrich Trampedach (1941–1944);
IIA-poliitiline osakond, rahvus- ja rassipoliitikaküsimused;
-11. osakonda
Kultuuripoliitika osakond
Sotsiaalhoolduse ja Tervishoiu osakond
III Peaosakond: majandusküsimused;
Mäekaevanduse ja Kütteainete referaat
IV Peaosakond: tehnika, teedevõrgu, sadamate, tööstusehituse küsimused;
Ostlandis olid käibel oma postmargid – Adolf Hitleri pildiga Saksamaa postmargid musta ületrükiga OSTLAND. Esinesid ka samad margid ilma nimetatud ületrükita, samuti muud tollased Saksa margid.